pühapäev, detsember 21, 2014

Korraga

Vahel on nii, et mõne inimesega on olnud midagi ühist ja pärast seda ebamugav ühes ruumis olla.
Millest aga fantaseeridagi ei oska – neid ebamugavusi võib samasse aega ja ruumi sattuda ka hulgi Muid õieti inimesi polegi.Vahid seda painekolmnurka. Süda pumpab kogu kehasse rütmiliselt: „See ei ole päriselt, ma ei ole praegu siin, see ei ole päriselt...“. Räägin nende kõigiga rahulikult, ei teravmeelitse ega alanda end.  Täiskasvanulik vist?
* * *
Seda elamust teaduskeskustes vist ei pakuta, et mis tunne on siis, kui kellegi füüsilise kontakt seoatub sulle ainult kägistamisega ja siis paneb ta sulle käe hellalt kaelale?

reede, detsember 19, 2014

Põlvkondadeülene

Kunagi, nii 15 aastat tagasi mõtlesin, et mida kuradit, kas 30+ peoinimesed on oma ajukeemia täiesti pekki keeranud, et nad ei saa aru, et ammu oleks aeg kodus passida. Mis vägi ajab neid öösiti pimedasse valju muusikaga ruumi?!
Ja nüüd ma olen ise selline, kelle kohta öeldakse: „Tiiu, sa oled põlvkondadeülene.“
* * *
Самая любимая музыка здесь играет
Мне нужен алкоголь,
А тебя ждет на танцполе

kolmapäev, detsember 03, 2014

Töölisklassi traagika

Intervjueerisin täna noort meest, kelle keelekasutus, suhtlemisoskus ja analüüsivõime jättis mu pärast vestlust ulmelisse olekusse, mille kohta saan öelda vaid üht: meeldiv. Saaks öelda ka kaht: inspireeriv, aga see ei oleks eriti minulik sõna.

„Sinivereline?“ küsis Kärt.
Jah. Ja siis ma taipasin. Taipasin sõnastada selle, mis mind viimaste kuude jooksul on vaevanud. Vallalisus + tutvumine sinivereliste meestega.
Miks on nii ägedad eesti naised üksikud?

Et ma tulen proleperest ja tahan siniverelist - ilma et oleksin seda endale teadvustanud. Aga ma ei ole ju tegelikult sinivereline ja sinivereline ei taha mind.
See, et ma olen kõrgharidusega ja reisinud, korrajs küll raputab, kuid ei anna siiski suuremat sorti võimalusi. Peale uhkuse otsustada, et ei viitsi taluda mingit prolelohhi.
Sotsiaalse stratifikatsiooni loengust on meelde jäänud, et protsent, et sa sured samas klassis, millesse sündisid, on üsna sajalähedane. Halleluuja!
* * *
PS. Järgmisel koosolekul pakun välja praktilise eksperimendiidee "Prole feigib siniverelist" (eelmine oli nullist bikiinifitnessistiks).

reede, november 28, 2014

Laav

Kolimine tõi kaasa selle, et minu toidupoodlemise muster on täiesti teistsugune. Peamiselt selles osas, et ma ei näe välja nagu Daily Mailist välja karanud keskpärane kaltsakas, keda võis kohata Tondi Selveris. Seal ei tulnud ma selle pealegi, et võiks kohata mõnda tuttavat. Nüüd on kõik teisiti.
Meeshääl Kaubahalli Rimi riiulite vahel: "Tere!"
"Oi, tere!"
"Mis sa vaatad?"
"Ma ei ole sind ammu nii riides näinud."

neljapäev, november 13, 2014

Saagu valgus

 Elu ongi sellepärast kihvt, et kunagi ei tea, millal valgus sind tabada võib.
„See on riisirull manguga,“ tutvustas peakokk.

Mangu? Haa, Mangu rand on tegelikult Mango beach, aga hiidlased ei oska ju midagi korralikult välja öelda.  

kolmapäev, november 12, 2014

Majanduse alused

„Mis see Sirp on?“ küsib väike poiss Voorimehe tänaval seina peal silti nähes.
Kultuurileht, vastan talle mõttes.

„See on firma nimi, “ ütleb ema samal ajal.

esmaspäev, november 10, 2014

Endiselt individualismi kursil

"Võid siia jääda. Mul on kaks tekki."

laupäev, november 08, 2014

Intriigisoolikas

Pole ta midagi nii umbes...

laupäev, november 01, 2014

Praktikaaruanne aines "Mina ja DJ"

"Aah, see lugu on ikka VÄGA hea!"
"Järelikult meeldib sulle hauss."
"Mis siis enne oli?!“
„Disko“
„Aa."
* * *

teisipäev, oktoober 28, 2014

Avalik ruum

Vahtisin bussis inimesi nagu ma seda ikka teen. Kus ma neid muidu siis niiviisi näen ja jälgin.
Ja mis ma märkan - kõrval tšiki telefonis üks mu instapilt ees. Kõpsti uuris ta, kus see tehtud on ja kelle konto. Punane küünisemaniküüriga sõrm rullis põgusalt mu pilte ja kõik.
Järgmiseks köitis tema tähelepanu juba kellegi peeglist tehtud bikiini-selfie.
* * *

laupäev, oktoober 25, 2014

Pure pleasure

"See on linna kõige ägedam koht."
"Ma ei vaidle sulle vastu."
* * *

neljapäev, oktoober 23, 2014

Vanadus

Igal õhtul ma mõtlen, et perse, ma ei viitsi:
1) seda ripsmetušši maha võtta;
2) neid hambaid pesta.

Mille peale ma siis:
1) võtan meigi maha;
2) pesen hambad ära.

Ja lähen õhtul magama, et ärgata hommikul. Väikse stressiga küll, et kell kaheksa ei lähe uni ise ära, aga vähemasti pole ma pärastlõunane näost haisev panda. Missugune korrapära, hämmastav!
* * *

reede, oktoober 17, 2014

Suure ringi küsimus

Viibutasin trollis kaarti tükk aega ja imestasin, et miks see piiksuma ei hakka. No muidugi, internetipanga koodikaart.
Miks see pohhuistlik enesekindlus mu muudele tegemistele alati edasi ei kandu?
Ma ei peaks ju oma aju halvama küsimusega, kas ma olen hea või mitte. Las need teised inimesed väsitavad end sellega, et mõtlevad ja otsustavad ja ütlevad.
* * *

kolmapäev, oktoober 15, 2014

Randlane räägib

„Ma mäletan sealt maal elamise ajast väljendit kokk-kondiiter-keevitaja. Hetkeseisuga on mul õhtusöögil esimesed kaks olemas. Kas keevitusteenust ka saab?
„Hahaa, selline sissejuhatus!“
„Stiilne, ah?“
„Tõepoolest.“
„Näed siis, sitt ei lähe isegi soolase mereveega roostetama.“

teisipäev, oktoober 14, 2014

Omas mahlas

Jätan mantli selga. Siin ei lähe ju kaua.
Õde lappab analüüsivastuseid. Need on kahes hunnikus. Esimeses mind pole ja teisest ta ka ei leia.
Õde vabandab ja väljub kabinetist.
Sõrmed muutuvad järgemööda soojaks ja paksuks, kõhtu tuleb kamakas kivi.
Minutid tiksuvad. Õigemini ei tiksu, vaid venivad. Loen meilid läbi ja käin Facebookis.
Mida nad seal teevad? Otsivad psühholoogi ja ei saa kokkuleppele, kes minuga rääkima peab?
Kiirelt mõtlen kogu edaspidise elu ümber. Polegi nagu midagi hullu.
Õde tuleb tagasi, vabandab veel korra, et pidin nii kaua ootama.
Vastustega kõik korras.

esmaspäev, oktoober 13, 2014

Üllatus

"Vaatan, kuidas ma selle olukorra lahendan, et südametunnistus piinama ei hakkaks."
"Sul on südametunnistus või?!"
"On. Kaine peaga."
* * *

teisipäev, oktoober 07, 2014

Elu ja olme

Eluasemeotsingud on pakkunud palju ahastust ja vähe nalja.
Et ma pole siin maailmas üksi, näitas kellegi tõdemus, et see pole korter, vaid teemapark:

* * *
See on ka muidugi lahe, et järjest paanilisemaks muutuvas paariheitmisfaasis on mu suhted jõudnud tasemele, et kolm päeva Tinderis on ka juba mega success.
WhatsApp tundub juba üldse sooooo next step. Eks see energia läheb kuhugi mutiauku, aga vähemasti on sel mingi suund.
Või pistab sealt keegi pea välja?

pühapäev, oktoober 05, 2014

Trükimust

Päev ja raamat.
Päev ja raamat.
Päev ja raamat.
Nii see ajukahjustus tuli.

Hoiatus: uuring näitas, et "Viiekümne halli varjundi" raamatusarja lugejatel on suurem tõenäosus hakata harrastama rohkem juhuseksi, tarbima enam alkoholi, sööma rohkem ning nad võivad valida verbaalselt vägivaldse partneri.
* * *

laupäev, oktoober 04, 2014

Otse

Kirikukontserdil.
"Pärast hea lähedal Musisse minna."
"Ee, kuhu? Mu sisse?"
* * *

kolmapäev, oktoober 01, 2014

Kaotus

Suur haledus ja tühjusetunne tabab mind alati, kui tüübid, kes on minu jaoks olnud alati nii sütitavad; kes on ajutistes mõttesegadustes suunanäitajaks ja lihtsalt coolid ja iseteadvad, kui muu maailm tundub ilge pask... Et ühtäkki on nad alistunud, täiesti maadligi.
Kusjuures enamasti on nad kõige rohkem pettunud Eesti riigis.  
* * *

reede, september 26, 2014

Njämma

Groupie'nduse kuldajad on mul vist möödas ("Publik on minu jaoks nagu tapeet, aga sina oled eriline").
Ja nüüd siis täna avastasin selle video.

teisipäev, september 23, 2014

Mina, kirjutaja

Et mul üldse mingid mõtted tekiks, pean ma olema üksi, liikumises ja vait. Jalutamine käib ehk kah, aga isegi juba rattaga tulevad mõtted kiiremini.
Niipea kui need mõtted mul suust välja tulevad, on nad läinud; nende väärtus ja pinge haihtuvad.
* * *

pühapäev, september 14, 2014

Kaks asja

"Mul jäi suvest kaks asja südamele kiikuma."
"Nimelt?"
"Esiteks, et ei saanud sind suudelda ja teiseks jäin Hõbekalasse kohvi ja koogi võlgu."
* * *

laupäev, august 23, 2014

Öised valikud

„Sul on ilus jalg.“
„Kumb?“
„Vasak.“

teisipäev, juuni 17, 2014

Jah

"Kui su süda on õiges kohas ja sa midagi väga-väga tahad,
 hakkavad imelised asjad juhtuma."
                                                                     Volli Coelho

teisipäev, mai 13, 2014

Smart casual

Iga kord, kui puutun kokku normaalsete inimestega, tahaks kohe monumendi püstitada.
Järgmine mõte on see, et miks ei võiks normaalsed inimesed igapäevane nähtus olla.
Ja Eestis on tõepoolest elu võimalik ainult Tallinnas, sest Tinder toob siin Helsingi kandikul kätte.
Kui kellelgi on vaja naistega suhtlemises järeleaitamiskursust, võin nüüd soovitada lektorit, kel kogu ABC täiuslikult käpas.
Võin ka ise lühiülevaate anda. Kuigi nii vist tapetaksegi neid romantilise maailmavaatega tšikke, kes hakkavad kohe pärast esimest deiti pikemat suhet planeerima.
* * *

neljapäev, mai 08, 2014

Ümberpöörd

Kolm nädalat järjest maal ja täiega käivad närvidele kõik, kes mölisevad tšikiõhtute, check-inide ja pealiskaudsuse kallal.
* * *
OK, let's go take some shots!

laupäev, mai 03, 2014

Lindil

"Tere jälle," ütles mu taga olev mees asjalikult ja tõstis oma Walteri Säästuka kassalindile.
"Ma ei ole sind veel täna näinud," vastas müüja.
"No vaata siis."
* * *

Noh, mis siis nüüd?

Vahel peab leppima, et he's just not that into you... into me.
* * *

neljapäev, aprill 24, 2014

Nuss

Kahju, et pole MSNi mood messaget kuhugi panna. Mul oleks seal täna jälle: KURJUSE TELG.
Sest mõnel päeval on kõik lollid.
Ma ise olen veel kõige lollim.
Õudselt tüütu!

Aga tulge parem mu tujuparanduskontserdile:

esmaspäev, aprill 21, 2014

Tõestus

Huffington Postis oli ükspäev kirjas 22 fakti, et ma olen ikkagi vananev hipster:



















Hm... kus siis Hiiumaal karulauk kasvab?

kolmapäev, aprill 16, 2014

Ajamasin

Koosolekud olevat tüütu ajaraisk. Mina käin neil harva ja mulle küll täitsa meeldib. Hariv ka.
Ühel töökoosolekul mainis juht murelikult, et ei tea, kas ikka jõuab valmis ja nii edasi. Neiu kõrval ütles, et ärge pange teda tähele: „Ta unustab ära, et ööpäevas on 24 tundi.“

Mul nüüd oligi vahepeal olukord, et läks vaja kõiki neid 24 tundi. Ja siis veel ports otsa. Kokku 41 tundi järjest. Algul kohvi, siis elevuse ja lõpuks ei millegi toel. Ja ma olin veel väga produktiivne ja väljutasin pikima käki, mille ma eales tootnud olen. Siis käisin veel sama soojaga moešoul ja tegin kaks pseudo-Tinderideiti.
Kui väga aus olla, siis sellest 41 tunnist näpistasin ikkagi natuke und ka, sest ma jäin lõpuks kinos tukkuma.

kolmapäev, aprill 09, 2014

Nädala uudiskiri

* Viimase aja sündmused on üles äratanud mu sisemise kitse:
1) Aasia ja Euroopa;
2) Kirjutamine ja restoran.
Kuhu kuhja ma siis kuulun?

* Eile tabas üle aegade selline häda, mida ma kogu täiega jälestan ja mis meenutab veel suurema täiega, et ma olen üksik naisterahvas. Ja trummmmmmiiipõrin – tehnikajama! Hakkasin laadija otsa läpakasse toppima, aga see vaid suitses ja pildus sädemeid. Hea, et mulle endale ja majale tuld otsa ei pannud.
Ja kas see juhtus hetkel, kui mul polnud midagi teha? Kas ma teadsin, mis siis ette tuleb võtta? Kas teadsin, kas garantii veel kehtib ja kus on tšekk? Kas sel hetkel tuli mul kiire töökõne ajal kodune aadress meelde? Kas mulle sattus Kristiine Euronicsis mõttetu müügimees?
Ja kas mul oli varulaadija ostmiseks raha arvel? Ja kas mul oli teise kaardi PIN-kood meeles? Kas see oli maailma lõpp? Kõik need küsimused said ei-vastuse.
See tehnikapoe müüja oli kõige lahedam asi (peale Tinderi), mis viimasel ajal on juhtunud. Ta ikka väga osavalt kustutas selle sisemise põlengu, mis see kuradi kärssav laadija minus tekitas.
Vajutasin nähtamatut hea teeninduse nuppu ja punastasin verbaalse kiituse ka.

* Tõestasin endale juba teist korda väga lühikese aja jooksul, et neid superliime ei ole mõistlik hammastega lahti teha.

esmaspäev, aprill 07, 2014

Kokkuvõtteks

„Mind ei aja poisid üldse närvi – ükskõik, mida nad teevad.“
Ühistranspordis leidub alati suuri sõnameistreid. Ma olen täiesti nõus – mind ei aja ka poisid närvi. 
Like ja soe käepigistus neile, kellega ma eelmisel nädalal kokku sain.

Tšakrad on vist pärani lahti jälle.  

kolmapäev, aprill 02, 2014

Juuksur teab mind peast

"Kõik, mida sa oma elus praegu teed, teed sa õigesti. Vähemalt juuste järgi hinnates."

Läbi lillede

„Mis su master plan on üldse reedeseks väljasõduks? Viid mu sinililli korjama?“
„Pigem GHB ja soovimatu vahekord tagaistmel.“
„Vapustav.“
„Kevadklassika. Sinililli saab ka.“
* * *

reede, veebruar 14, 2014

Pilve peal

„Hommiku vara nii kõvad lõhnad juures!“
„Mhhh?“ Olen Kärdla lennujaama turvakontrollis.
„Mitte sul! Olid siin ühel,“ ütleb Liida. „Nii, keera selg!“ ja asub mind läbi kompima.

* * *
Selle eelneva hala peale oli Avies saatnud mulle niiiii nägusa piloodi järgi. Nad ju täidavad stjuaardi ülesandeid ka. Kahetsesin neid õhtusi halbu harjumusi, mis olid hommikuks silma alla kogunenud. No ja märja peaga magaamaminekut ka...
„Sweetie! Sweetie!“ pakkus välismaa hurmur reisijatele kommi. Eestikeelset aitähi poleks vaja olnudki nii ilusa inkaga.
Ullallaaa!

* * *

neljapäev, veebruar 13, 2014

Järgmine lehekülg

Iga kord, kui ma näen raamatus kirjaviga, tekib tahtmine solvuda ja see käest ära panna.

* * *
Ükspäev avastasin, et raamatu saab kätte sisuliselt paari kohvilonksu eest. Pärnu maantee Rahva Raamatu outlet'is maksid mõned raamatud sente, samas kui Raekoja platsil tuleb latte eest välja käia 4 eurot.

kolmapäev, veebruar 12, 2014

Näpuharjutus (kehale)

Minu tund tuli täna tund aega enne Kärdla lennuki väljumist. Entusiastlik meeshääl helistas ja teatas, et mu lend jääb ära ja pakkus lahkelt transporti lennujaamast bussijaama. Mina aga olin alles Järvel alustamas oma minuti pealt paika pandud transpordiskeemi. Hääl ütles, et jõuab küll. Eeeh, kuidas?
Ent ma olin eelnevalt ühistranspordi korralikult läbi töödelnud ja hea kiire skeemi avastanud. Nii et ma sain tõesti täna lennujaamabussiga ühe peatusevahe teha, aga see viis mind hoopiski kiirbussi peale.
Nuss.
Muidu ehk polekski, aga kuna ma otsisin kujutuldavat tõlda juba eelmisest nädalast ja täiesti edutult, tiksus aeg ühtäkki sinnamaale, et pidin valima kiireima ja kalleima variandi. Pole siis ime, et nagu komm oleks käest võetud.

Sain hoopis parvlaev Muhumaa nimelise Tallinn-Kärdla lennu. Käed rippus, vahtisin seinalt Aviesi reklaami „Meie anname sulle tiivad“.

Nädala pärast on minek.
Keha on ärevust täis.

laupäev, veebruar 08, 2014

#shkt

"Mis muidu? Pohmell?"
"Ee, miks sa nii arvad?"
"Su hääl kõlab nii tuttavalt. Rahulikult ja enesekindlalt."
* * *

kolmapäev, veebruar 05, 2014

Meie –>

Mu kodu, mu kass... See on see, mis „meiest“ alles jääb.

teisipäev, veebruar 04, 2014

hala hala

Millal see selle aasta kõige halvem päev oligi? Jaanuaris millalgi, aga kuna ma olen aeglane, siis mul oli alles täna. Öäk, soolikad on sees natuke rohkem krussis kui tavaliselt.
Nõme, kui see muretsemisgeen nii domineeriv on. Otsa lõppenud asjade asemele tulevad ju uued ja kui olen varem hakkama saanud, saan arvatavasti ka edaspidi.

Aga muul teemal. Kes mõtles välja, et aeg parandab kõik haavad? See pidi küll üks väga tark ja elukogenud inimene olema, sest see on ikka VÄGA tõsi.
* * *

teisipäev, jaanuar 28, 2014

Valikud

Kui ma oktoobris ennustajate juures käisin, öeldi, et elu ei pruugi kaartide järgi minna, sest ennustust saab alati mõjutada ja muuta. Armasta ennast ja tegutse.
Ma olengi siin vist ainult mõjutanud ja muutnud, sest minu arust ei ole mitte midagi täide läinud.
Kust tulevad need valikud, pöördepunktid ja inimesed mu ellu?

Et ma tutvusin Katsiga, ajal kui ma tootsin pesukausitäite viisi pisaraid?
Kuidas mul tuli üks öö mõte, et teen Austraalia viisa ära?
Kuidas ma leidsin sõbra, kes mind kättpidi edasi sikutas, kui mul olid ainult võlad ja tegutsemist kangestav hirm? Miks ma sain restorani tööle? Miks see talumatu üksindus mind Eestisse tagasi tõi ja siia on jätnud?

Vahel mängin mõtetega, et mis oleks olnud, kui neid ja mitmeid teisi seiku poleks juhtunud.
Võib-olla oleks ma kulgenud need paar aastat täiesti märkamatult, võib-olla oleks võinud olla hoopis ägedamaid pöördeid?

Kindel on siiski ainult see, et kui ei otsusta ega tegutse, ei juhtu üldse midagi.
Aga järgmised üsnagi julged ja ootamatud otsused viivad siis poolteiseks kuuks Aasiasse, kevadest Hiiumaale.

Kuhu see suunab? Millised teed see ära lõikab?

* * *

esmaspäev, jaanuar 27, 2014

Katastroofipiirkond

Ükspäev näitas kaal maagilist numbrit ja ma sain aru, et elu mõte ei ole rahas, vaid tõepoolest 5 kg kergemas kehakaalus.
Kuna mul on vist praegu tšakrad pärani lahti, viisin lihtsa vaevaga sisse teatud meetmed:
1) kummikommidel ja meekoogil on lähenemiskeeld;
2) läbimõeldum menüü - toidud, mida ma tõesti tahan (selle asemel, et suvalisest olemasolevast kraamist igast veidrusi kokku nuputada);
3) hädaabiporgandid, kui on vaja rahustuseks midagi suures koguses järada ja õgimisorganid ära petta;
4) palju teed;
5) liiguks ka, kui oleks kuhugi minna ja nii külm poleks :(

Endiselt tuleb tõdeda, et mu köögitoimetuste ajal on ümberringi katastroofipiirkond. Kuidas saab olla kõigil produktidel selline lennuvõime?!

Igatahes olen nüüd suur suplane ja palju kergem on olla. Ühtlasi katsun keeta mitte kogu külale, vaid max kolme toidukorra jagu, et vältida olukorda, kus ma ei taha seda toitu enam kunagi elus näha ja veel vähem süüa.

PS. Ma saan aru, et 30+ naisterahvad peavadki enda ohjamise nimel vaeva nägema. Aga mis geneetiline ja käitumuslik käestlaskmis-error neil eesti meestel on?  Kui klassikokkutulekute pilte vaadata, siis on alati nagu palju vanema lennu meesterida juurde kleebitud. KOLE!
* * *

kolmapäev, jaanuar 22, 2014

Arenguvestlus

Ruhnu otsib taksot ja juhti.

Sõbralik soovitus: "Isegi sulle sobiks sealse liiklusega."

Autšš, mis mu need tugevad küljed olidki... Inglise keel, striptiis ja autojuhtimine.

* * *

teisipäev, jaanuar 21, 2014

Usk ja tusk

Ühes blogis oli eelmisel aastal selline projekt, kus iga päev kirjutati ühest asjast, mis „meeldib või mis rõõmu teeb või lihtsalt on positiivne nähtus. Et ise ka märkaksin rohkem enda ümber olevat ning hindaksin seda, mis mul on.“

Mul ei ole absoluutselt mingi probleem iga päev märgata asju ja nähtusi, mis mulle ei meeldi ja mis närvidele käivad.
Toiduhais söögikohtades, suure tähega Jõulud, naisnarkomaanid nr 23 bussis, Selveri köögiviljade valik, kehakaal, Mart Sanderi labased naljad, küünte lõhenemine, ebaõiglus ja -määrasus, kartulimaitseaine, rattakummide pumpamine, lollid inimesed, taksosõit, sitt muusika, pesemata nõud, kogu maailma aega omades ikkagi ajahätta jäämine, karri, ingliskeelsed laused omakeelses vestluses (sest siis oled vist ägedam), liibuvad teksad emaste jalgadega tüüpidel, katteta lubadused, vihmaussid märjal asfaldil, sõrmeotsast vereproovi võtmine, korterielu – kui siin nüüd mõned näited tuua.

Üks täiesti õudne, pidetu ja ärritav seisund on see, kui usk kaob ära. Usk headusesse ja headesse inimestesse ja üldse kõigesse. See seisund mind ikkagi aeg-ajalt tabab.

Täna võttis minuga ühendust üks Malaisia tuttav, kes tunnistas, et teda närib siiani tema ülekohtune käitumine ühe meie ühise tuttava suhtes ühes paari aasta taguses olukorras. Käitus seejuures täiesti ettearvatavalt ja see polnud antud juhul isegi nii väga hea-halva teema. No selle uduse plära selgituseks: lihtsalt valis lahkuläinud paari puhul oma sõbra poole ja tüdrukut eiras. Et tal on ikka veel seepärast südames  nii paha tunne. Soovitasin ei midagi lihtsamat, kui tüdrukule kirjutada. Tean, kui palju see sõnum talle tähendaks. Kirjutaski.

Lisaks oli mul märkmikus kirjas, et just täna on õige aeg võtta meetmed kasutusele ja hakata välja nõudma arvet, mis juba pool aastat üleval. Enne veel kontrollisin igaks juhuks pangaülekandeid. Phuuh.... suurem osa võlast on täna üle kantud!

Mis toimub! Laske mul rahus maailma kiruda!

* * *

pühapäev, jaanuar 19, 2014

G-enekas

#selfie generation mu viimase aja kõige lemmikum sõnaleid (aga mitte siiski lemmiknähtus).
Alles siin möllas generatsioon P...

* * *

laupäev, jaanuar 18, 2014

Reede

"Sa oled linna peal laiamise perekond Šmigun."

* * *

esmaspäev, jaanuar 13, 2014

Mängu ilu

Käisin jälle ühe mehe mugavustsoonis: kohvikus (kui autoga, siis juua ju nagunii ei saa; soodne ka) ja kinos (ei pea rääkima). Lasin viisakalt nii kohviku kui filmi valida. Rääkisin ilmast ja endast.
La grande bellezza oli tõesti suurepärane. Ma kehva filmi poleks viitsinudki muidugi vaatama minna.
Lõpuks on tunne, nagu oleks üksi kinos käinud.

Kas „dringid ja/või dinner ja kojusaatmine“ on liiga palju tahta või tuleb see pärast kino-kohviku faasi, millest ma edasi ei jõua?

pühapäev, jaanuar 12, 2014

Tark mees taskus

Ole sa tänatud, äriregistri teabesüsteem, mu igapäevane luureinfo!

reede, jaanuar 10, 2014

Pulbitsen!

Peaksin vist mõne sisemise põlemise summutamise tugigrupi otsima.
Keskendumine on täiesti võimatu ja lõpmatuseni ei saa ju seda ka PMSiga välja vabandada.
Kas see ongi see tunne, kui sa tead, mida sa tahad ja nii tahaks sellega pihta hakata?
* * *

* * *
Päeva küsimus: mis värk nende allumismängudega on ja miks arvatakse, et mul selle vastu eriline huvi on?

teisipäev, jaanuar 07, 2014

Tõsielusari ''Buss''

Käisin täna issanda loomaaias ehk siis sõitsin bussiga.
Olen küll lugenud, et bussis laiamine on probleem, aga täna oli eriline frukt bussi sattunud. Memm-kotiõiguslane.

Rohukülas tulid Käina inimesed ka Kärdla bussi peale. Buss niigi pisike.
„Vabandage, kas teie kõrvale saab istuda?“
Proual oli suu kriips - kuidas see poiss ei näe, et aknaalune koht on ju kinni?!
Selle asemel, et nina vingu tõmmata ja siis metsiku ülekohtu ohvrina kott põrandale venitada, ütles ta rahulikult: „Kuhu ma siis oma koti panen? Minge istuge tahapoole!“
Haapsalus tuli ka veel inimesi peale. Kahjuks oli mul vahepeal telefonikõne, aga kui uuesti olukorda jälgima sain hakata, oli ta juba pidanud elusa pinginaabriga leppima.

* * *
„Emme, kas see on Kadrioru loss?“ küsis mu taga istuv laps emalt.
„Ei, see on Haapsalu bussijaam.“
UA-3498800-1