Nüüd on siis nii, et ma mõistsin lõpuks – olen liiga vaene, et võimaldada endale naisteajakirjas töötamist. Ka välismaal harrastavat seda rikaste vanemate lapsed.
Vaja Hiiumaal mets maha müüa ja saan osta paar disainerkleiti ja Taneli kõrvakad.
* * *
Olles süvenenud oma 26aastaste kollektsiooni, tegin kaks järeldust:
1) meil on on nii palju ühist;
2) meil ei ole mitte midagi ühist.
Ühesõnaga, me ei leia teineteist linna peal üleski, sest me ei tea neid teineteise kohti.
Sain ka aru, et olen kaotanud igasuguse seiklushimu ja tahte tormata suhetesse, kus saab 100% haiget ja keskendumishäire.
Ja ma pole isegi õnnetu seepärast. Langesin mõõdukasse kurvameelsusesse.
Juubeliks võite mulle mõne John Legendi plaadi kinkida.
* * *
"Mul oli seitsmetunnine tinderideit ja mõtlesin sinu peale, et sa oleks ammu juba alla andnud."
"Ei oleks! Kui on ikka huvitav vestlus huvitava kaaslasega..."
"Raido???"
"No ma teen praegu kõik selleks, et sa sinna kloostrisse ei läheks."
* * *
"Kas sul ratas on alles?"
"Ei, viisin Hiiumaale jalust ära. Peaks mingi käula asemel ostma, mille äravarastamise pärast ei peaks nii palju muretsema. Noh, kahju oleks ikka."
"Ma olen alati nõus tulema su ratast putitama. Mulle meeldib. Ja mida vanem ratas, seda rohkem on ju putitada."
* * *