Reede, detsember 28, 2007

Jõulud 2007

On veel kohti Eestimaa peal, kus rummkoola maksab 35 krooni. Vetsi tall. Baaritöötaja iseeneest mõistetav küsimus alati: 4 või 8 cl. Mu arust on tops nii väike, et 8 cl puhul ei piisaks coca-colast isegi tumedama varjundi andmisest, rääkimata maitsest.

Aga jah, kell nullnull möll juba käis ja reaalsuselaks oli vägev. „Kui käpp on maas, siis tuju hea“ kehtib seal ikka täiega. (Tantsu)platsis on mitu tüüpi, kes liigutavad end nagu elu parimal revil, ise deliiriumi äärepeal, aga kepihimu ikka silmis.

Viimati nägin nii laia vanuseskaalat Tartu klubis Maasikas.

Diskoripoisid polnud vist sündinudki, kui 2 Quick Start oma hitid maha sai, aga mängisid neid ikka nagu üks Hiiumaa diskor muiste. (Plinkiva päkapikumütisga DJ Urmet oli siiski veel jubedam vaatepilt olnud.)

Pärast esimest tundi hakkas juba nii soe, et sai mantli seljast võtta. Aga diskopluus jäigi kampsuni alla peitu.
Ei tea, spinningutrenn on mu pepu ebamugavustega ära harjutanud, sest Kärdla kino puukinkidel polnud viis filmi päevas eriline piin. Pigem vastupidi.

Viitsisin isegi iga filmi kohta on mõtted kirja panna. Ma olen ju kõva filmikriitik. Aga las jääb.
Mis ma tahan öelda on see, et sa võid endasse korjata kolm päeva liikuvaid ja liikumatuid pilte, kuid lõpuks loeb ikkagi see, kui elus inimene tuleb su juurde ja küsib: „Kuidas sul läinud on?“
UA-3498800-1