pühapäev, november 16, 2008

Killud toovad õnne

Kinokassas öeldi, et Valli baar on täis. Kuidas täis? Päris tühi oli ja enamik tegelasi vooris ju kinno ka veel?

Erik sammus enesekindalt trepist üles, Manfred oli teda ju ikkagi kutsunud, et võtku sõbrad ka kaasa.
Vastuvõtt oli soe: „Palun võtke millimallikat!“
Võtsin, kaotada polnud midagi, kuna mu elukohaotsingud tõid sel päeval rekordilised kolm ei-d. Kuidagi väga mahe oli selle võrreldes selle ammuse esimesega, mida ma ei mäleta.

Publik erines näiteks Hurriganesi filmi omast päris palju. Taaskohtumised, ootusärevus. Tagantpoolt õhkus räiget vanakooli hambaarstihaisu.
Film jättis segased tunded.
Sauter ei käi ju tegelikult Vallis.
Ja Valli pole baaris.
Pole neid naisi eriti, kes oma mehi koju ootavad ja kellele film oli pühendatud.
Rein on tänaseks surnud ja Pukk elab telekaga.
Vananev filmikriitik, kes tegelikult näeb palju noorem välja, oli väga usutav, kuigi talle oli öeldud, et pane pea letile ja tõsta üles.

Aftekas oli NO-teatris ja veinine. Üks kutt võttis juba kohe alguses püksid maha ja näitas kotte. Üks tahtis mind pidevalt kellelegi kupeldada, teine kätt hoida. Kilde ja kähmlust oli korraga nagu ühel korralikul maapeol. Läksin koju, teised jäid maja ette politseid ootama.

* * *
Kaks päeva hiljem helistas Erik, et kuule, sul oli õigus – see millimallikas polnud õige. Margus, kes on kuus aastat neid teha uhanud, tegi 110 tükki korraga ja kõik valesti :)

esmaspäev, november 03, 2008

26. oktoobril Ristnas

Welcome to Estonia ehk vaadake laineid ja lendavaid lätlasi siit lehelt. Puhas ilu :)
UA-3498800-1