Kolmapäev, detsember 27, 2006

Ä

Suur Ä nagu Ärevushäire on tänase päeva täht.
Ja peas on kui kurvilised teed, kus valu ringi tuiskab ja igas pagana kurvis paneb see valu teelt välja ilge kriginaga.

Aga pisarad on tõesti kinni jäänud, nagu arst lubas. Isegi ETV Jõulutunnelit vaadates ma ei töinanud. Vot see on juba edusamm. Aga seal oli üks intervjuu küll, mis mulle väga-väga hinge läks ja millele korduvalt uuesti olen mõelnud.

Eelmise nädala eluülevaade on siiski röömsates toonides. Eriti just Madise sünnipäev. Et ma üle aegade.. Kalamaja-elus vist üldse esimest korda vedasin end õhtul üksi välja. Ja väga tore oli.

Ja jõulude algus oli tore, eriti kodune jõuluüllatus, mis oli tõesti üllatus.

Eile õhtul Salme tn poodi kohvikoore järele lipates lootsin, et pood on jõulu esimese püha puhul ikka suletud. A no looda sa. Kaubandusvõrk ei lasknud end pühadest häirida ja mind häiris see küll, et poeelu nii tavalises rütmis edasi tiksus. See oleks ikkagi püham, kui pood on kinni ja inimesed puhkavad.
Samasugune erilisus nagu siis, kui elekter on tormiga ära ja küünlad pölevad ja teed puupliita peal süüa.

Neljapäev, detsember 21, 2006

Tänavamood ja klassika

Lühikesevõitu ja alt veidi kitsenevad helesinised teksad ja mustad (mokassiin)kingad, mille vahelt välguvad säravvalged sokid. Ei usu, et see sokk oleks kuidagi inspireeritud Michael Jacksonist või peaks harmoneeruma lumega (sest seda ju pole...).

Aaaah, nii pagana armas!

Pühapäev, detsember 03, 2006

Taaraautomaat

Oh ja laupäeva hommikul käisime nurga peal taarapunktis.
Enne tegin luuret, kas see on ikka lahti. 4 taarakotiga hängimine pole nagu päris sama mis koera jalutada.
Oli jah lahti, 5 inimest ukse taga. Joobnud ja venekeelne, aga väga sõbralik seltskond (st me ei saanudki tappa ja taarat ei võetud ära).

Pärast siis selgus, miks nii palju rahvast ukse taga oli.
Sest sees oli ruumi nii meeterkordameeter ja üks räpane auk. Sealt paistis suitsetav
“TEID TEENINDAB SVETLANA” või “TEID TEENINDAB LJUBOV”, sest “TEID TEENINDAB EVGENI” ei saanud see paks mutt soo järgi ikka. Aga igaks juhuks oli kolm silti ikkagi augu kohal. Vasaku seina riiulis oli krooni tuleku järgne tolmune pudel-hinnakiri ja ega seda räpast taaraauku poldud vahepeal koristatud ka.

Viimati avanes mul nii rõve vaatepilt kunagi peda keeltemaja söökla mustade nõude augu juures. See haises ka hullupööra ja nähtaval oli muuhulgas ka pesueit, suits hambus. Jääääääääälk!
Aga Svetlana-Ljubov kustutas sigareti ja oli kiire ja viisakas ja rääkis eesti keelt ka.
57 krooni.
Nägemiseni.

Lambad

Raekoja platsil - nagu ikka - saab keegi jõuluvanana hooajatööd.
"Tule nüüd, ma teen pilti, kuidas sa jõuluvanal seljas oled! Ptüi, süles."
Ma muidugi ei julgenud. Äääää, nagu 2-aastane oleks. Tõesti imelik oleks niiviisi võõra mehe jutule minna ja jooksutada endal juhe kokku, sest ma pole kindel, et ma olen hea laps olnud sel aastal.
Kõrval oli veel ajutine postkontor, kus jõuluavana aadress on Aia 8, Jõgeva. Veider.

A lambaid sel aastal polegi. Mõnus oli neid hommikuti peolt koju minnes tervitamas käia.
Või saavad nad sel aastal linnaloa hiljem?

Teisipäev, november 28, 2006

Kolme-nädala-kutsehaigus

Helistasin vennale, et kuidas tal läheb ja mis uudist.
Ja muidugi tegin kõne ajal hoolikalt märkmeid ta jutust.
6x
38,6
kulutamine
äge on
saapad lihtsalt niisama
šander
ja nii edasi.

Taevapealne paradiis

Reedel õhtul kell seitse Kopli trammis tundus mulle, et ma olen maailmas ainuke, kes polnud jõudnud end veel täis juua.

Tajusin seda kogu kehaga, kui üks noormees mulle peale vajus ja vabandada pobises. Ta hoidis kramplikult käes paberissekeeratud roose ja 1,5-liitrist siidripudelit. Roosid terved, siider poolik.

Mu ees istusid poiss ja tüdruk, kes sõitsid Balti jaama, et siis rongiga kellegi sünnipäevale minna. See inimene seal kohas ei ela, aga sünnipäeva peab siis seal. Vot nii. Nende vestlus oli elav ja põnev, tõesti hoogne. Poiss küsis, kuidas tüdrukule uus kool meeldib ja seletas, et Viimsi kool on taevapealne paradiis.

Siis taarus peale üks jõuline proua, kes võttis sisse sellise seisupoosi nagu oleks tramm umbselt inimesi täis ja tema siis on k6ige kitsamasse vahesse kiilutud.

Tundsin end täitsa sandisti, et ma nii aeglane olen.

Neljapäev, november 16, 2006

Formaalsus ja päriselu

Täna sain omal nahal tunda, mida tähendavad vedelikupiirangud kohalikul lennul. Noh, jogurtid ja muud ohtlikud asjad. Saatsin oma lõhnavee ja kätekreemi autokärus lennuki peale.
Falck katsus mind vedelikukontrolliks veel eest ja tagant ja külgedelt.
Botas ei piiksunud, aga muidu pidid saabastes prouad kummisussidesse astuma enne metalliotsijat.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Saarlasi hakati lennuväljale laskma (neil pikem tee, hakkavad sutsu varem minema), kui selgus pool lennukitäit on kaduma läinud ja keegi ei teadnud, kus nad on. Reisijaid lennukini saatev neiu oli väga närvis, käis edasi-tagasi „Kus nad on! Kus nad on!”
Tal olid väga pikad jalad.
7.30 laekus 6-7 lõbusat härrat turvakontrolli (väljalend plaani järgi 7.35). Ju tegid check-ini ära ja läksid üleskorrusele aega parajaks tegema.
Ega neil tagasi tulles ka kiiret polnud, vabastasid end püksirihmadest ja sahmisid ja naersid.
Saateneiul viskas üle: „Meil on kiire, lähme!”
Teine Hiiumaa-reisija ikka ärritus ja uuris, et miks meid kontrollitakse kui kurjategijaid ja nüüd lastakse niisama läbi. "Nad ei piiksunud," kostis falck vastuseks. Proua oli muidugi piiksud täpselt üle lugenud.
Aga mehed olid juba bussi peal ja jutul lõpp.

Pühapäev, november 12, 2006

pühapäev

hea hommik on, kui külmkapp on tavaari täis ja ei pea läbi rääkima, kumb nurga peale poodi läheb või mõlemad.

no ja linna peal peaks olema hädaabiputkad, kus ula ja hilja peale jäänud mehed saaksid prouale lilli osta, et kojusaabumine vähe pehmem oleks. mitte nii hilja peale siis, et nelke müüvad alkopoed juba lahti on.

see polnud nüüd kuidagi mu isikliku huvi või eluga seotud.

Neljapäev, november 09, 2006

Üks kõne

Täna pärastlöunal pidin kiiresti uurima, kuidas jõudsid Eesti reklaamfilmid Borati filmi.
Helistasin Harry Egiptile ja pärisin.
"Kas te eilset Magnetit nägite?" sain vastuseks.
Ei olnud näinud.
"Olge 10 minuti pärast all, tuleme järgi ja näitame teile."
Olin all ja selgus ka allamineku põhjus - õhtulehe reporter tuli just samalt ringilt ja nii sai mind kohe peale võtta ja kaasa viia.
Kuhu? Selgus, et mind siiski ei röövita, vaid viiakse Egipti koju videot vaatama. Kohale jõudes sahistati mulle sussid jalga, pandi tugitooli istuma - jalatugi üles, seljatugi alla. Kõik mugavused.
Vaatasime saate videosalvestuse ära ja portsu muudegi tegemiste kajastusi. Ja muud juttu ka veel takkaotsa.
Tunni pärast jõudsin toimetusse tagasi, tore käik oli.

Teisipäev, november 07, 2006

Jazz

Pole varem isegi unes näinud, et ma lähen jazzikontserdile ja siis seal hüütakse „Jump! Jump!” ja lauldakse, et „I´m a digital monkey!”. A no täitsa nii eelmisel nädalal juhtus.
Monkey ise võttis endal üsna kohe särgi maha ja ta teksad vabastasid aluskaid mu arust rohkem, kui see sünnis oleks olnud.
Asja nimi oli Balkan Beat Box.
Tõepoolest, see mürgel ja hipindus, mis laval ja lava ees oli, meenutas kangesti Kusturica filme. Ja kuskil tagalauast õlle äärest oli seda palagani sama võõras ja kauge vaadata, kui vaikses kinosaalis ekraanilt filmi.
Üldiselt muhe süldibänd, siuke võiks mu pulmas mängida, see oleks tore.
Ja üldiselt oli väga inspireeriv õhtu. Lubadused, mida ma seal kontserdil endale andsin:
1) Hangin uue trendika juukselõikuse.
2) Kannan kleiti, pükste peal muidugi.
3) Lähen folgile. Seda ma lubasin Heilile ka.

Päev varem oli Krahlis hoopis teistlaadne jazzielamus – Taavi Kerikmäe / Andres Noormets. Väga meeldis.
Kuigi ma ei saa aru, miks kontserdid ei saa Bushi ja USAta hakkama.

Neljapäev, oktoober 26, 2006

Kokandusminutid

Mu uus kodukas on nüüd www.toidutare.ee
Seal "teemagrupid" eelroogadest wok-toitudeni. Väga tore, et nendega kõrvuti ilutsevad ka Tupperware ja Veski Mati, need on mu lemmikteemagrupinimed.

Minu arust võiks seal olla ka meestepetmise teema ehk toidud, mille puhul võiks arvata, et nende valmistamine on olnud tõeline kunsttükk ja päev otsa pliita ääres, aga tegelt tutkit.

A tahtsin hoopis firmasisestest tähistamistest rääkida. Meil tööl on olnud moosisaia ja võileivatordi ja lihtsalt tordi ja pitsa ja muid päevi.
Keskmine sünnipäev ja lahkumine toob lauale viinamarjad ja porgandid, kringli, veini.
Kavalamad on tekitanud oma sünnipäeva puhul "traditsiooni", et pakuvad iga aasta kalasaia või toovad sõõrikuid. Mõni küpsetab ise ja teisel ema.
Mu vaieldamatud lemmikud on muidugi singirullid (need kaotavad siiski Vibe'i kohupiimatortidele, aga siis oli öö ka). Ja kui singirullid kuskil olemas on, siis on üritus juba raudpolt korda läinud.
Kõige eredamalt on aga meeles ühe alkovastase võitluse muti lahkumispidu, kui kõik pidid läbima viinajoomise kursuse. Umbes nii.

No ma kaagutan sellest seepärast, et jälle tuleb midagi välja möelda ja tellida ja kokku tassida. A mida, on ideid?

Ei, see pole veel mu lahkumispidu:)

Esmaspäev, oktoober 23, 2006

Aga meil siin Euroopa Liidus...

... on lõpuks valminud granaatõunad. Märkasin hispaania saaki mu kodupoodides säästukas ja (u 19 kr/kg) ja rimis (u 21 kr/kg, rimis tundusid kõik asjad 2 krooni kallimad kui säästus). Enne ei julgenud isegi välja kaaluda, kui palju umbes Lõuna-Ameerikast või Aafrikast toodud granaatõun maksab.

Ja nii-nii head õunad on!
¡Fantástico!

Neljapäev, oktoober 19, 2006

Tõsi ta on, et elu paneb näkku

Tahtsin minna täna "Jäise linna" viimasele seansile. Sõprus saatis kirja, et kolmap- neljap on 2 viimast korda kell 12. Mingi hääl peas sundis kodukalt üle kontrollima seda kellaaega. No muidugi, kell 11 hakkas juba ära.

Viimati, kui ma teatrisse tahtsin, jäi etendus näitleja haigestumise t6ttu ära. Underworldi piletiõnn ka ei naeratanud.
Vale sisuga DVD istub siiani ekspertiisis (mitu nädalat kulub testimiseks, et plaadil on tiene film kui ümbrisel kirjas?).
Kaubamajast ostetud ahjuvorm on äärest sakiline, seda ma ei viitsinud enam tagasi viia.
Elisa pole netti siiamaani sisse saanud.

Kuidas aru saada, et elus on tegelt palju olulisemaid asju, mis on tegelt palju paremad ja see hädise tarbija roll on tegelt tühine?

Teisipäev, oktoober 17, 2006

www.olemees.ee

Kunagi, kui see portaal alustas, promosid nad end terve terve portsu auhindadega. A la (mälu võib petta) saunakülastus, meestekosmeetikat, rehve ja muud. Mis siis vist peaks olema ürgselt mehelik.
Ma muidugi ei saa üldse aru, kas see portaal ja auhinnavalik ongi mehelikkus või mingi kummaline mehelikkuse konstrueerumine.

Nüüd viis saatus mind uuesti sinna saidile.
Päris naljakas reklaamikanal, kamaluga tekstiosa kah juures (pressikad, aga ka refereeringud ja omaloomingut).
Toimetuse koosseis on nunnult reklaamihõnguline:
* Turundusjuht
* Toimetaja - 2 tk
* Müügijuht - 2 tk
* Peatoimetaja

Mu enda mees arvas, et seal saidil peaks olema ainult üks link ja see on www.femme.ee ja tarkus tuleb mis mühiseb.

Esmaspäev, oktoober 09, 2006

Mis uudist?

Unustasin end delfi naisteka toidukohatopikusse.
Seal olid nii nunnud mõtted
1) joomise ajast ja kiirusest
"4h on piisav aeg, et keegi ennast liiga purju juua ei tohiks."
"klaas veini tunnis näkku. siis tuled kindlalt välja."

2) mullivanni vajalikkusest saunasünnipäeval
"Milleks synnipaeval mullivann vajalik, mitte ei saa aru. Viimane suur pidu mul oli ka mullivann aga peale seda kui yks tore kylaline sinna oksendas ei tahtnud keegi sinna sisse ronida. Minu m6te on selline, et milleks maksta asjade eest, mida tegelt vaja pole."


Muidu on ajalehed igast koledaid uudiseid täis,
üks Hiiumaa kutt jättis naise maha (Sulo) ja teine Hiiumaa kutt suri üldse ära (Aadu).

Hehe, a reedel trehvasin ühte Hiiumaa kutti Angeli gardekas (teispool letti).

Ja isiklikus plaanis - me leibkond on nüüd kahe teeniva liikmega:)
Ja ma usun, et mingiks sügiseseks tähtpäevaks saan ma nüüd kingiks Gucci kella ja siis jõuludeks Jaguari. Mulle sobib.

Neljapäev, oktoober 05, 2006

Mu maailm ei ole enam endine

Nii nagu Falck puistab busse, teeb ta seda ka trammidega (kas koma on õige koha peal või peab neid veel olema?)
Just kellegagi oli jutuks, et trammid ja trollid jätab ta rahule.
Aga hommikul 9 paiku olin Põhja-Puiesteel, valge Falcki buss oli ka Põhja-Puiesteel. Passis puude vahel. Siis jäin ka puu taha passima, et what's up.
Esimene tramm, mis tuli, pidi enne pärispeatust STOP-märgi peale peatuma ja 3 falcki sibasid vutt-vutt-vutt saagijahile, kõik eri ustest. Sekundite pärast olid nad kõik jälle väljas tagasi ja mitte ainult nemad.
Tegin mõned järeldused. Näiteks, et tuleb istuda kahe ukse vahel, sest enne sind on siis jäneseid lademes. Ja algaja jänes juba psühholoogiliselt võiks passida ukse lähedal või tagaotsas. Umbes nii.
Kui ma käiksin kolmandas klassis ja lõpetaks kirjandit, siis ütleksin, et oli tore hommik.

* * *
Kui seltskonnas on jutt veits venima hakanud ja üks tüdruk kiidab Roy Ayersi ja küsib seepeale: Roy Ayers on naine, eks?... Siis on küll aeg koju minna.
Kuigi, jah, minu arust laulab Justin Timberlake'i SexyBacki ka naine :)

Teisipäev, oktoober 03, 2006

Pean õppima pealkirju kirjutama.

See tuli nüüd kiiremini, kui arvata oskasin - rahva virin, et ma pole kaua kirjutanud.
Vaikuse põhjus on nimelt see, et viimased ajad on täis olnud häid ja toetavaid sõnu, abivalmidust ja vastutulekuid, paisid ja kallisid, töövõite... Ja siuke emotsionaalne kalle on mu teinud eriti heldinuks ja saaksin kirjutata ainult kui magusast siirupist nõretavat ninnunännununnut.
(A ärge muretsege, ma veel meilide lõpus "päikest!" ei soovi:)
Ja mis kolakas mölisejamainele oleks.. äääää.... väga suur!
Irooniline muidugi, et eelmist sissekannet kannab üleskutse "Inimesed, olge üksteise vastu head!"
Aga nad ongi, kui sa ise oled. Veits võib aega võtta, a mingil hetkel neil hakkab oma nõmeduse pärast nõme ikka.

Täna päeval tuli nii igatsus Hiiumaa lennusõidu järgi.
Kus stjuardess naeratab totakalt paremale ja vasemale nagu see krishna-tshikk, kes on nende rivis kõige viimane alati.
Kus kommikausist tuleb ülikiirelt uurida, kas kõige läila vahel on ehk mõni hapukam Barbariss.
Kus tuleb kalkuleerida, kas ajalehering hakkab eest või tagant.
Kus tuleb palvetada, et toidupakis oleks soolase ülekaal.
Nooh, nüüd meenus, et viimati saime päris korralikult lendurilt nahutada: "Varakult tuleb check-in teha! Ei ole siin midagi, et kohalik lend!"
Isegi selle järgi võiks igatseda.

Teisipäev, september 19, 2006

Inimesed, olge üksteise vastu head!

Viimaste nädalate jooksul olen olnud übersebija ja siis on juhtund ikka üht-teist.

Täna selgus, et suure hurraaga olin mõned nädalad Aedvilja tänavat taaskord nimetanud Juurvilja tänavaks. Sellist tänavat ju Tallinnas polegi, kuigi isegi bussifirma ei kobisenud midagi.

Nooh, eks mul oli ikka jõle piinlik, a fotograaf arvas, et mis siin ikka punastada, selline mahe huumor.

* * *
Eile öösel istusin taksosse ja ootasin starti ja imetasin.. Lõpuks taksojuht uuris, et nooh, kuhu me siis sõidame?
Äääää... aadress. Siis hoiatasin veel, et saan täpselt 48 sularahakrooni eest endale sõitu võimaldada. Õnneks 39-ga sain koju.

* * *
No ja kes see oli, kes krtule helistas, et tüümiani tuvastada? Kassas avastasin, et pakendi peal oli suurelt T Ü Ü M I A N .

Esmaspäev, september 18, 2006

I wanna know what looooooove iiiiiiiiis.....

Mu taluvuspiir on küll kummist või suisa piiritu. Kuidas muidu seletada, et ma talun päevast päeva lostiku toite ja seda kõike rohke õnnetu armastuse garneeringuga.

Sest mõne üksiku erandiga lõugavad seal iga päev meeshääled: "sorry seems to be the hardest word" ja "I wanna know what love is, I want you to show me".

See meenutab mulle lugu, kuidas ma kunagi laupäeva varahommikul läksin naabreid korrale kutsuma. Et mulle ei meeldi nende muusika.
"A mis muusika siis sulle meeldib äääääää?" oli purjus koll väga üllatunud.

Peaksin ikka uuesti aeroobikatrenni minema, siis saabub umbes kuuga immuunsus igasuguse muusika vastu. Lihtsalt mõni kehaosa hakkab nõksuma.

Neljapäev, september 14, 2006

Kas sa tänaval tunned tihti, et keegi jälitab sind?

Ehk see oli it-mehe vastus mu küsimusele, kas ikoonid ja folderid ja failid on mu arvuti desktopil ise kohta muutnud.

Jah, mul tõesti paranoia, et keegi käis mu arvutis.
Vahetasin pässi igaks juhuks ära.

Ma olen üldse suurtes IT-hädades.

Koduläpakas nimelt ei võta jälle pilti ette.
Eelmine kord suri täna ära siis, kui ma ta nina ees ajalehte lugesin. Solvus, raibe.
Ja nüüd pole ligi kuu temaga üldse keegi tegelenud, jälle solvus!

Siis oli läpakas ikka nagu pereliige (nagu televiisor). Nüüd vallandas läpakahaigus tundepuhangu ainult hetkeks.
Täna on juba uued ja paaaaalju paremad tunded, elagu vabadus, elagu elu, elagu kooselu!

Teisipäev, september 12, 2006

Kuidas saada üle?

Vahepeal torkas silma, et ühtäkki vallaliseks saanud prouad ronisid kohe Kroonikasse, tissid paljad. Ma arvan, et see on eluterve ja tõhus. Eriti, kui käsil on üsna mitmekümnendad aastad, aga kraami, mida näidata, on priipärast käes.
A meil sekretärid kolisid ja nüüd mul ei käi need seltskonnaajakirju nii hästi kätte enam. Võibolla enam nii ei tehta, a ma Pärnikule ikka soovitasin meediasse minekut.
Pärnik FHMi kaanele!

Ta küll kurdab, et läheb rambivalguses krampi. A ju selle klõpsu ikka kätte saab.

Kui üldisemalt rääkida, siis viimasel ajal on mu suhteliinile tulnud mitu pöördumist, et kuidas saada/aidata üle.
Peaks vist kirjutama selle saa-üle-ABC. Ja pohmelli-ABC.

Esmaspäev, september 11, 2006

Magame?

Vot sellise sõnumi olin saanud täna öösel kella 2 paiku. Tundmatult numbrilt.
Päris hästi ei taibanud, kas see tähedab ettepanekut või kontrollib, mis ma parajasti teen.
Valeühendus?

Viisaka inimesena vastasin ärgates, et "Enam mitte" - vastus mõlemale variandile.

Nüüd uurisin oma aastate jooksul tekkinud telefoninumbrite andmebaasi. Täpselt viimane number oli see sealt ja üldse mitte tundmatu.

Teisipäev, september 05, 2006

Soovisaade

Tahaksin õlut ja küüslauguleibu ja seda, et sa tuleksid mulle vastu. A sa muidugi ei saa tulla, sest ma võtsin hommikul mõlemad korterivõtmed kaasa. No mingi Copperfieldi trikk, kuidas su võtmed mu mantli taskus olid.

Ja siis ma tahaksin motiveerivamat töökeskkonda, sest uus töökaaslane on jälle paks.

Ja ma tahaks tooliõli, räigelt hakkas mu tool kriuksuma üle öö.

Ja vähem blondimaid hetki tahaks. Täna kurtsin, et lambipirn on läbi. Selgus, et lambi võiks ju ka lihtsalt põlema lülitada enne pirnivahetust.

Reede, september 01, 2006

1. september

Tänane päev kahandas kõvasti ehitajate ridu, seda oli tunda. Head kooliteed teile, lapsehitajad!

Ja tänavatel olid väiksed tüdrukud, seljas hooralikud variatsioonid pidulikkusest - kõpskingad, läikivad sukad ja miniseelikud. Sellised tehtud enesekindlusega lapsnaised. Oi, kuidas oleks selle asemel tahtnud näha valge pluusiga koolivorme...

Ja täna ma lähen Hiiumaale, sest pähklid on valmis.

Neljapäev, august 31, 2006

Mina ja Falck

Pro Kapitali turvamees seisis hommikul ukse ees. Kui ta mind lähenemas nägi, avas suure kaarega ukse, lai naeratus näol.
Kui Sõõrumaa linnahalli pidu mitte arvestada, oli see esimene tore Falcki-kogemus.
Võibolla oli küss selles, et kutt oli puhkehetkel.

Aga kõige silmapaistvam tegelane mu tööteel on siiski ühes koopiamasinate firmas töötav keskealine härra, akna all istub seal. Ja istub seal oma paberikuhjade vahel, hall habe, triiksärk, kuldse helgiga kell, alustassiga kohvitass kõrval. Nii ebareaalselt väärikas.

Kolmapäev, august 30, 2006

update

Hoopis 12 foorita teeületamist on (+ 3 fooriga ja 1 trammitee). Homme võtan stopperiga aega, kaua ma seal ääres passin?
Täna igatahes tundus, et oranž jakk mõjub küll ohtliku putukana, kelle ees peatuda.

Põhihirm on aga hoopis see, et ma jätan hispaania keele pooleli ja hakkan kandma retuuse.

Teisipäev, august 29, 2006

Tänane tänu

Kalamajast tulles jääb töötee peale 9 ilma foorita ülekäiku. Nädalane testperiood näitas, et olgu välimus daam või hipi - üle tee saamine on ikka ilge kepp.

Täna hommikul oleks võinud Põhja pst äärde passima jäädagi, kui poleks olnud ühte toredat juhti (Frens Cateringi auto, vist 849 MDK), kes jalakäijad rahulikult üle tee lasi. Aitäh!
UA-3498800-1