Esmaspäev, veebruar 26, 2007

Õpin elu

Viru tänava alguses oli eile ratastoolis kerjus. Jalgu polnud, see-eest rääkis mobiiltelefoniga.
Ma just enne teistpidi tulles ütlesin, et kerjustele pillutakse ju metallraha ja imelik oleks talle peoga sinna Coca-Cola topsi neid Eesti sente panna, selle eest ei saa ta ju nagunii midagi.
Ja nüüd äkki pidin kisama: "Aaah... tal on mobiiltelefon!!!"
Isegi kui ma talle enne pappi ei köhinud, ikka oli jube petetud olla.
Kerjamine on siis pigem elustiil?
Aeg oli hiline ka, eks ta kutsus parajasti endale auto järgi.

Reede, veebruar 23, 2007

melu -> elu

Mu kuuprojektid „Sõida jänest!” ja „Väldi oma vanu botaseid!” said nüüd õnnestunud lisa – „Vabariigi aastapäevaks töötuks!”
Nii ma pakkisin kokku villased sokid ja vahetuskingad ja aastate jooksul kogunenud kraami ja kingitud lilled ja homme enam ei tule.

Teisipäev, veebruar 20, 2007

Värsket õhku!

Onkoloogiahaigla.

Patsient teab, et saab täna välja ja läheb oma riideid ära tooma.
Töötaja ei taha anda: Kas teil arsti allkiri on?
Patsient: Kas mingit allkirja on vaja? Ma ei tea... Lähen küsin?
Töötaja ulatab riided: Järgmine kord teate siis!

On see nüüd karm huumor või niisama smalltalk, aga suu jääb õhku ahmima küll selle peale.

Teisipäev, veebruar 13, 2007

Magamistoas pole enam telekat. See tähendab, et suure hädaga loe enne une tulekut või raamatut. Ja ikka on veel joodiku-Juha käsil (kui kaua on võimalik nii õhukest asja lugeda?! enamus aega läheb muidugi järje ülesleidmisele, sest ma kunagi ei mäleta seda enam).
Mis sest, et Bulgakov passib voodi kõval juba oma pool aastat.

Tramaivõi, peaks homse sõbrapäeva nimel Rimisse šokolaadisüdameid ostma minema.

Tegelt mulle meeldivad bussilood

Kõige tähtsam asi mu elus on praegu number 3 buss.
Isegi tähtsam kui telekas. Inimesed, ärge pahandage, te olete inimeste, mitte asjade arvestuses.
Bussiga ma liigun ju koduse ajaarvamise vahet, seepärast.

Eks ma eile jäin jälle hommikusest bussist maha. Tigebeib marssis trammi peale. Kurat, suureks vihas oleks tahtnud külje siniseks kukkuda, aga ma ei kukkunud. Häh!

Aga täna ma ei jäänud maha.
"Mere puiestee, head päeva!"
Esimese hooga arvasin, et äkki on ümbersõit ja see lõpp-peatus, et laske jalga.
Kuid bussi jäi veel terve ports inimesi.
"Laikmaa, kõige paremat!"
Mulle meeldis see väga. Väga.

Praegu hakkasin mõtlema, et äkki see bussijuht oli purjus.

Laupäev, veebruar 10, 2007

Üksi kodus

Eile Kukus:
  1. Eestlased muretsevad pidevalt. Näiteks muretsevad nad uue joogi.
  2. Minalähenvetsu, kuidassulläheb?
  3. Ja mulle ei meeldi lood, kus on buss, printer või Bush. Või kõik kolm.
Kui jookide väljategemise faasile järgnes tantsulekutsumise faas, otsustasime Krahli põgeneda. See oli hea mõte.

vh1-st tuleb Top 50 LoveSongsEver, praegu tuleb juba 9. lugu. Airi All I Need oli ikka ebaõiglaselt kaugel:(

Aga hetkehitt on Salme tänava poe kohupiimatasku.
Ei peagi unistama, et klaverivabriku asemele tekiks pagaripood.

Laupäevad on viimasel ajal mõnusad rahupäevad.

Neljapäev, veebruar 08, 2007

Kolmapäev

Eile hommikul vedas mul väga viltu, niimoodi klassikaliselt viltu.
Nii kui šampoon pähe sai, kadus soe vesi. Siis ma ei suutnud otsustada, mida selga panna. Ja jäin bussist maha.
Viltune seis jätkus tööl. Õnneks sain teada, et mitte ainult mina ei kannata, a teistel oli ka sitt-sitt päev.
No ja siis muutus kõik! Tulevik ei tundu udune ja isegi loosiönn pöördus, st naeratas. Ja veel suurem ime, et nr 3 buss ootas mind. Ääää... küll alles jooksin, a buss tuli ju neli minutit varem.
Ja olen enda üle väga uhke, et öösel Riffi jõudsin. Minu elu esimene Power Hit Party. Arvatavasti viimane kah, aga väga huvitav käik oli.

Teisipäev, veebruar 06, 2007

Tagantjärele tark

Dima Bilan oleks võinud testida asutust "24h solaarium", mis asub Kalamajas Hadese (endise Mistika) peal.

Taustaks Just!ijuttu:
Dima uuris juba enne esinemist korraldustiimilt, kus oleks võimalik pärast väsitavat etteastet oma konte soojendada ja jumet veidi kunstpäikese abil värskendada.
Esmalt paluti solaariumikülastuse võimalust Status Clubilt, kes keeldus, kuna klubi suletakse argipäeviti kell 23.00. Rõõmsalt oli vene artisti aga nõus vastu võtma Maakri tänava Sun Power Solaariumikeskus.

Ega sõnu polegi lihtne ritta panna...

"Seksikus on silmade vaataja."

Aeroobikatreener Riina Suhotskaja
Kroonika peol.

Tubli!

Esmaspäev, veebruar 05, 2007

Trollis

Laupäeval oli trollis üks tädi, kes terve tee rääkis igast teemadel (friistailis?) ja hästi huvitav oli. Inimesed muigasid heatahtlikult – kes muidugi eesti keelest aru sai.
A tädi rääkis esimese Eesti Vabariigi ajast tänapäevani välja. Elmarist, kes oli Weimarist pärit, ja Meetast. Siis ta jõudis läbi võtta veel Tagore, Lennart Meri ja Jaak Aaviksoo (õigemini Aaviksoo kooli pätid, kes korteris vargil käisid). Ja et Bush kinkis Ansipile dressid, mis läksid näitusele. Siis võttis läbi kõik lähiriigid, mis meeldib ja mis mitte. Siis võttis läbi kõik transpordivahendid – nõmedate vene juhtidega trollid, toredad bussid, Titanicu, Pitka… Et tema eelistab busse ja tramme.

Mu arust on trollid päris ägedad, sest seal kohtab igasuguseid imelikke inimesi.

Eelmine kord oli trollis lahe kombo ema-poeg-koer. Kutt nägi välja Harry Potter. Peast siis ja vanuselt ehk ka. Muidu olid heledad teksad ja must nahktagi. Sõi niiviisi tšeburekki, et mul on tšeburekiisu vist igaveseks kadunud. Kui ta selle oli ära õginud, siis nõudis emalt: “Дай пиво!” Ja siis istus maha ja püüdis koera sülle võtta ja see koer ei olnud mitte väike.
UA-3498800-1