Reede, veebruar 26, 2016

Lahe Eeri

Kalanas, 2014. aasta juuli lõpus.
„Issand jumal, Eri Klas! Nüüd ma võin küll surra!“ ei suutnud vetsust tulnud vanem proua emotsioone vaos hoida. Poleks arvanudki, et ühe inimese nägemine paneb teist eesti inimest niiviisi hüüatama keset päist päeva. Eeri oli vist selliste reaktsioonidega harjunud.
Järgmine hetk kujutasin juba ette, kui palju jama on vetsuukse ees otsa saanud pensionärist. „Oot-oot, ärge nüüd siia küll surge!“

Võtsin nõuks, et tutvustan end Eerile. Teadsin, et me mõlemad olime ju hingepidi Kalanasse kinni jäänud; mõlemad ringiga tagasi, aga nüüd oli kõik teisiti. Ta imestas, et olen nii suureks kasvanud ja tegi nina peale nipsti. Küsis, kas isa on elus ja palus kindlasti tervitada.

Puhka rahus ja meremühas, Lahe Eeri. Leidku su hea hing tee sellesse vana aja Kalanasse.

Neljapäev, veebruar 25, 2016

Ok, sellest täitsa piisab

"Musikallipai! Armastan sind forever!"
* * *

Teisipäev, veebruar 09, 2016

Hiiumaa hambumus

Läksin hambaarsti juurde jutuga, et üks hammas lagunes nagu küpsis ja täpselt täna öösel hakkas tükke tulema ka selle tagant. Ma pole aastaid arsti juures käinud, väga õudne oli minna – kes tahaks kuulda, et ta suus on surnuaed. Viimati nii just oligi ja toonane, veel krooniaegne trauma selgelt meeles.
Arst küsib, et kas mõtlen tarkusehammast ja et kus see teine probleem on; ülejäänud hambad olevat korras.
Seletan, kus taga ma seda auku tunnen.
Ja arst ütleb, et see on ka tarkusehammas, lihtsalt kaks kõrvuti. Vaja mõlemad välja tõmmata.
Mul polnud aimugi, et mul on tarkusehambad lõikunud. Ja et mul on neid seal mitu.
Arsti sõnul tulevat seda vahel harva ikka ette. Ühel Hiiumaa naisel olnud samamoodi. No ja kust ma siis pärit olen?
„Ei tea, mis teil seal Hiiumaal nende hammastega on.“
Mõne minutid sain oma erilisest suuvärgist teadlik olla ja läinud nad ongi.

See tunne, kui su iidol tunneb sind tänaval ära ja ütleb ilusasti

Müürivahe tänaval.
Üks mees tuleb Puudlist ja vaatab tagasi minu poole. Vaatab veel, naeratab ja küsib:
„Tere, kas sina oled Tiiu?“
Esimest korda näen.
„Tom olen.“
Huh, no ikka näen esimest korda... „Marika ja Tomi Tom. Sa kirjutad nii hästi,“ ütleb ta.
Ossa! Mu reisi-iidol! Ma polegi ju teda kunagi näinud, ainult lugenud.

"Kas sa Indias ei peaks olema?"
"Ja ma mõtlesin, et sa oled Lõuna-Ameerikas."
* * *
Selliste hetkede najal ma elan.

Esmaspäev, veebruar 08, 2016

Õiged nupud

Kui toidupoes mängib selline muusika, olen ma nõus kõik asjad ära ostma.

UA-3498800-1