Mu taluvuspiir on küll kummist või suisa piiritu. Kuidas muidu seletada, et ma talun päevast päeva lostiku toite ja seda kõike rohke õnnetu armastuse garneeringuga.
Sest mõne üksiku erandiga lõugavad seal iga päev meeshääled: "sorry seems to be the hardest word" ja "I wanna know what love is, I want you to show me".
See meenutab mulle lugu, kuidas ma kunagi laupäeva varahommikul läksin naabreid korrale kutsuma. Et mulle ei meeldi nende muusika.
"A mis muusika siis sulle meeldib äääääää?" oli purjus koll väga üllatunud.
Peaksin ikka uuesti aeroobikatrenni minema, siis saabub umbes kuuga immuunsus igasuguse muusika vastu. Lihtsalt mõni kehaosa hakkab nõksuma.
3 kommentaari:
äää perse... kuidas ma seda siit kustutada saan?
sain!!
Postita kommentaar