Me elame nüüd Väike-Ameerikas, ikka suurlinna elu ja tuled.

Hommikul oli hoovis nupsik-tupsik orav.
Ja kajakas ja vares ja muud linnuriiki.

Aga ühtegi supilusikat meil pole ja kahe peale üks kahvel.
Puuduolevate asjade nimekiri on vähenenud viie ühiku võrra, a täieneb isegi kiiremini.

Muidu läks kolimine ikka üllatavalt valutult, surin jalgades, paar sinikat. Ja sinised plätud on kadunud.

Kui nüüd põranda ka puhtaks küürida viitsiks, on elu päris ilus.