Viimasel ajal tekib mul alatasa kiusatus siin oma sõpru ülistada. Nagu k o g u aeg. A mis, ega ma mingi südamlik pehmu pole.
Õnneks suutsin tänaseni oodata, et näha ära tõeline sitapea. Pidin seepeale rahunemiseks nii palju saia sööma, et äkki ei lähe homme püksid ka enam jalga (tegelt mis siis, homme ostan veel Nutellat kah saia peale!).
Milline on siis hetkeseis? Tuba on nagu hotellis - voodi, kapp, lauake ja kaja. Kõik mu asjad on kompaktselt kokku pandud ning kõrvaltoas või garaažis. Mis kus on, kes seda teab. Et kui on vaja nädalavahetuse väljasõiduks kott kaasa pakkida, on see kõva pähkel närida ja olenevalt kiirustamise astmest toob kaasa suurema või võiksema kaose.
Mis ma siis öelda nüüd tahan? Õigupoolest on äraelamiseks vaja ikka tühiselt vähe asju + hästi palju kingi.
Kolimisrõõmud: vana hea "telekas on liniku all ja lillepott on ka peal"-trikk:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar