Komplimentide aabits

Uus tuttav äkki keset muud loba: „Sa oled ilus, selline viis miinus. Sa ikka saad aru, mis see viis miinus on?“
Esimese hooga ei saanud tõesti aru, et 5- on selles võrrandis kilode arv, mis tuleb mul alla võtta.

Härradele teadmiseks, et kui üritate kedagi ära rääkida või on juba poolräägitud, siis selline kilode liitmine ja lahutamine toob kaasa pöördumatuid kahjustusi.

Nõrkus

Vajaduste hierarhia tipus on "Sweet dreams baby!"

Looduslik kardin

Enne:

Ja pärast:

Tere tulemast minu ellu!

Hea maitse

Restoranide nädal. Dominic.
Veinis hautatud kuke kõrvale pakutakse pestorisotot ja arutame, kui hästi see risoto on välja kukkunud: maitsekas ja mõnusalt al dente.
„Kuidas toit oli?“ küsib teenindaja kõrvallaualt taldrikuid koristades.
„Väga hea, aga see riis ei maitsenud üldse!“ teatab preili.

* * *

Kadrioru tennisehall. Marlboro üritus.
Mussi panevad Ben Westbeech ja Nu:Tone.
Kaks tšikki arutavad vetsus: „Jumala okei pidu, aga muusika on küll below zero. Lähme parem klatšime kedagi!“
Peegli ees sätib end parajasti kontoritöötaja outfitis rõhutatult seksikas lapsnaine, paljasääri ja pärlitega. Kõrge pihaga seeliku lukk on katki ja seda hoiab üleval rivi haaknõelu.

* * *

Mu kõrval tantsivad poiss ja tüdruk, niiviisi kohmakalt ümbert kinni ja rütmist välja.
Järsku hüppab poiss kolme sammuga lavale ja ütleb DJ cheerleaderist sõbrale midagi. Tüdruk hoiab samal ajal imestades-imetledes peast kinni.
„Mis ta küsis?“ uurib Ben Westbeech läbi mikri.
„Shakirat.“
„Kas sa päriselt ka küsisid Shakirat?“ pöördub diskor juba publikusse poisi poole.
Poiss noogutab entusiastlikult.
„Mul on sulle küll midagi.“
Ta näitab keskmist sõrme.

skinny love

* * *
Päeva küsimus: kas peaks MMA trenni minema?

Isu täis

Facebooki-väljavõtted:
* Alates novembrist on Pere ja Kodu ajakirjal rõõm pakkuda teile Eesti armastatuima toidublogija Mari-Liis Iloveri gulinaarseid üllatusi! (Pere ja Kodu)
* Grilled coat cheese with coat cheese cream, beefroot and cranberry-onion chutney (Restoran Lusikas)

Ja muidugi: Rannamõisa ja restoran Horisont menüü kombib hea maitse piire

Elureform

Viimased viis kuud on olnud pidetud. Et ma ei tea, mida ma tahan. Et see, mida ma teen, ei ole õige. Aga mis see õige siis on?!
Sihti pole. See pole kulgemine ka mitte, pigem kohalolemise kannatus. Tahan olla ja ära üheaegselt.
Kulmineerub see ühese veendumusega, et olen peast paks, kole ja loll.
Samas tead, et selgus tuleb. Aga millal?

Täna tuli.
Algas see trenniminekust. Arvuti ost. Uus telefon. Elukoht. Töö. Otsused, mis olid kuklaid tagunud juba kuid, sünnivad ühtäkki hetkega.
Hea on olla.