Läksin hambaarsti juurde jutuga, et üks hammas lagunes nagu küpsis ja täpselt täna öösel hakkas tükke tulema ka selle tagant. Ma pole aastaid arsti juures käinud, väga õudne oli minna – kes tahaks kuulda, et ta suus on surnuaed. Viimati nii just oligi ja toonane, veel krooniaegne trauma selgelt meeles.
Arst küsib, et kas mõtlen tarkusehammast ja et kus see teine probleem on; ülejäänud hambad olevat korras.
Seletan, kus taga ma seda auku tunnen.
Ja arst ütleb, et see on ka tarkusehammas, lihtsalt kaks kõrvuti. Vaja mõlemad välja tõmmata.
Mul polnud aimugi, et mul on tarkusehambad lõikunud. Ja et mul on neid seal mitu.
Arsti sõnul tulevat seda vahel harva ikka ette. Ühel Hiiumaa naisel olnud samamoodi. No ja kust ma siis pärit olen?
„Ei tea, mis teil seal Hiiumaal nende hammastega on.“
Mõne minutid sain oma erilisest suuvärgist teadlik olla ja läinud nad ongi.