Diskojutud. Antoni eri.

„Mis siis uudist?“
„Mis uudist? Küsi parem, mis lugu on.“
„Mis lugu see on?“
„Ma ei tea.“
* * *
„Miks te tantsima tulite? Purjus olete või?“

Korraga

Vahel on nii, et mõne inimesega on olnud midagi ühist ja pärast seda ebamugav ühes ruumis olla.
Millest aga fantaseeridagi ei oska – neid ebamugavusi võib samasse aega ja ruumi sattuda ka hulgi Muid õieti inimesi polegi.Vahid seda painekolmnurka. Süda pumpab kogu kehasse rütmiliselt: „See ei ole päriselt, ma ei ole praegu siin, see ei ole päriselt...“. Räägin nende kõigiga rahulikult, ei teravmeelitse ega alanda end.  Täiskasvanulik vist?
* * *
Seda elamust teaduskeskustes vist ei pakuta, et mis tunne on siis, kui kellegi füüsilise kontakt seoatub sulle ainult kägistamisega ja siis paneb ta sulle käe hellalt kaelale?

Põlvkondadeülene

Kunagi, nii 15 aastat tagasi mõtlesin, et mida kuradit, kas 30+ peoinimesed on oma ajukeemia täiesti pekki keeranud, et nad ei saa aru, et ammu oleks aeg kodus passida. Mis vägi ajab neid öösiti pimedasse valju muusikaga ruumi?!
Ja nüüd ma olen ise selline, kelle kohta öeldakse: „Tiiu, sa oled põlvkondadeülene.“
* * *
Самая любимая музыка здесь играет
Мне нужен алкоголь,
А тебя ждет на танцполе

Töölisklassi traagika

Intervjueerisin täna noort meest, kelle keelekasutus, suhtlemisoskus ja analüüsivõime jättis mu pärast vestlust ulmelisse olekusse, mille kohta saan öelda vaid üht: meeldiv. Saaks öelda ka kaht: inspireeriv, aga see ei oleks eriti minulik sõna.

„Sinivereline?“ küsis Kärt.
Jah. Ja siis ma taipasin. Taipasin sõnastada selle, mis mind viimaste kuude jooksul on vaevanud. Vallalisus + tutvumine sinivereliste meestega.
Miks on nii ägedad eesti naised üksikud?

Et ma tulen proleperest ja tahan siniverelist - ilma et oleksin seda endale teadvustanud. Aga ma ei ole ju tegelikult sinivereline ja sinivereline ei taha mind.
See, et ma olen kõrgharidusega ja reisinud, korrajs küll raputab, kuid ei anna siiski suuremat sorti võimalusi. Peale uhkuse otsustada, et ei viitsi taluda mingit prolelohhi.
Sotsiaalse stratifikatsiooni loengust on meelde jäänud, et protsent, et sa sured samas klassis, millesse sündisid, on üsna sajalähedane. Halleluuja!
* * *

PS. Järgmisel koosolekul pakun välja praktilise eksperimendiidee "Prole feigib siniverelist" (eelmine oli nullist bikiinifitnessistiks).

Laav

Kolimine tõi kaasa selle, et minu toidupoodlemise muster on täiesti teistsugune. Peamiselt selles osas, et ma ei näe välja nagu Daily Mailist välja karanud keskpärane kaltsakas, keda võis kohata Tondi Selveris. Seal ei tulnud ma selle pealegi, et võiks kohata mõnda tuttavat. Nüüd on kõik teisiti.
Meeshääl Kaubahalli Rimi riiulite vahel: "Tere!"
"Oi, tere!"
"Mis sa vaatad?"
"Ma ei ole sind ammu nii riides näinud."

Saagu valgus

 Elu ongi sellepärast kihvt, et kunagi ei tea, millal valgus sind tabada võib.

„See on riisirull manguga,“ tutvustas peakokk.

Mangu? Haa, Mangu rand on tegelikult Mango beach, aga hiidlased ei oska ju midagi korralikult välja öelda.  

Majanduse alused

„Mis see Sirp on?“ küsib väike poiss Voorimehe tänaval seina peal silti nähes.

Kultuurileht, vastan talle mõttes.

„See on firma nimi, “ ütleb ema samal ajal.

Endiselt individualismi kursil

"Võid siia jääda. Mul on kaks tekki."

Intriigisoolikas

Pole ta midagi nii umbes...

Praktikaaruanne aines "Mina ja DJ"

"Aah, see lugu on ikka VÄGA hea!"
"Järelikult meeldib sulle hauss."

"Mis siis enne oli?!“

„Disko“

„Aa."
* * *

Avalik ruum

Vahtisin bussis inimesi nagu ma seda ikka teen. Kus ma neid muidu siis niiviisi näen ja jälgin.
Ja mis ma märkan - kõrval tšiki telefonis üks mu instapilt ees. Kõpsti uuris ta, kus see tehtud on ja kelle konto. Punane küünisemaniküüriga sõrm rullis põgusalt mu pilte ja kõik.
Järgmiseks köitis tema tähelepanu juba kellegi peeglist tehtud bikiini-selfie.
* * *

Pure pleasure

"See on linna kõige ägedam koht."
"Ma ei vaidle sulle vastu."
* * *