Viru tänava alguses oli eile ratastoolis kerjus. Jalgu polnud, see-eest rääkis mobiiltelefoniga.
Ma just enne teistpidi tulles ütlesin, et kerjustele pillutakse ju metallraha ja imelik oleks talle peoga sinna Coca-Cola topsi neid Eesti sente panna, selle eest ei saa ta ju nagunii midagi.
Ja nüüd äkki pidin kisama: "Aaah... tal on mobiiltelefon!!!"
Isegi kui ma talle enne pappi ei köhinud, ikka oli jube petetud olla.
Kerjamine on siis pigem elustiil?
Aeg oli hiline ka, eks ta kutsus parajasti endale auto järgi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar