Meenus paari aasta tagune Airi sünnipäev.
Kus me Madisega läksime restorani kööki süüa tegema ja ma lasin jalga suure hirmuga, et see ahi lendab õhku meie käes.
Kus õhtu edenedes ei jõudnud ma laua (kus tavaliselt VIP asub:), vaid lae alla.
Ja kui ma pärast otsisin omale voodiriideid, tundus väga okei, et kapis magas üks tüüp riiuli peal. Võtsin padja ja soovisin talle head ööd.
Pildi peal ma ja möllueerik:
1 kommentaar:
laua alla pole ammu jõudnud!
Postita kommentaar