esmaspäev, märts 16, 2009

Andke raha, mul pole kiitust vaja*

„Tere, proua Evelin!“
Järgnes käesuudlus.
Härra reedesel kultuuriüritusel, Peeter Helme raamatu esitlusel oli veendunud, et ma olen presidendiproua. Tund aega viina ja moondun Eveliniks...
Siin üks arhiivipilt, et blond poisipea on mul tegelt läbitud etapp:

* * *
Baarmenikursus hakkas ka ja selles kujuneb täitsa privaatkursus. „Õed Katrin ja Tiiu nii tahtsid tulla, helistasid päeval ja öösel“ - seepärast toimubki:) Algus polnud mul eriti glamuurne – pits pipraviina. Sest – nagu viimasel ajal kombeks – kõik on korraga. Praegu siis kokteilikool, puhkus ja haigus. Pea on töölepinguseadust täis ja hing nukrutseb ja rõõmustab ühekorraga.
* Täna õppisin selle lause ära. Nii ongi. Igavusest ja kogemuseks olen nõus siiski ka ilma rahata.

Kommentaare ei ole:

UA-3498800-1