Tänaseks

Silverchairi "Neon Ballroom" aitab (ma mõtlen, et ma olen tugev, aga tegelt ei ole).

Ja siis...

Ääremärkus: ühtekokku kolm päeva sai seda peielauatoitu süüa.

Number 45 kummikutega printsess (märkmeid)

Hakka või uskuma, et Hiiumaa ongi paradiis.

* Hea Energia Festival oli oi kui hea ja igati oma nime väärt. Nukker/Heameel oli see, et kontserdil olid samad inimesed kui mandrilgi oleks olnud.3 Pead elektrijaamas.

* Kolmapäevasel kohalikul ladies nightil oli nii palju stiili, et saksa turistid arvasid, et me oleme väga kallid prostituudid. Peolaul ka, mitte et seda Carribas oleks lastud, seda pidi ikka ise kuulama:

* Ja ma vist olen leidnud oma niši - metsahängid ja lestapuhastamine.

Lendav töötu

Meeleolupilt tänase vihmase päeva raviks. Parajasti mängib seal minu sünnipäevaplaat. Nüüd on jälle argipäev, mis on minu arust köige koledama sisuga sõna eesti keeles (number kaks on äng).

Külmad joogid märjal liival tegid oma töö ja ma köhin nii et korter kajab ja on tunne, et ma lähen lendu. Säärte sinikarekord vaikselt haihtub. Ego on 4. korruse laes, sest mu loomingu kohta öeldi ajakirjanduslik kuld. Ja mu pikk maasikakleit on ka väga ilus. Maasikamoos, sai ja piim on ka mmm kui head. Elu oleks kui lill ja latte, kui vaid nüüd hiiumaale ära saaks.

Paar surfilaagri mõtet veel:

* ossid olid end kavalalt lillelistesse lühikestesse pükstesse maskeerinud, aga nende liht-käsklaused stiilis "Türa, mine vittu!" (selles lauses on ju kogu akt kokku võetud!) reetsid neid ikkagi.

* Roostal oli tõenäoliselt Eesti suurim Apple'i toodete kontsentratsioon. Pühapäevahommikune kadunud asjade nimistu koosnes suuresti I-tähega asjadest.

* kui küsida naisteenindajalt topsi, siis ta nõuab sult kahte krooni. Meesteenindaja naeratab ja ütleb "palun!", rahast pole juttugi.

Otsetee sommeljeede liitu

Restoranis. Tellime pudeli valget veini ja ettekandja annab Erikule veini proovida.

Erik võtab lonksu, loksutab ühest põsest teise ja ütleb mõtlikult: "Hm, minu hinnangul on tegu valge veiniga."

Ööklubijutt kapteniga

"Näe, sa täna vee peal!"
"Ei, ma olen maa peal."

Tüüpiline jaanik

Taustaks Tony Wilsoni auks tehtud essential mix.

Teki all jälle

Laulupidu mulle ei meeldinud, ehkki ma käisin seal mõlemad päevad. Esimesel lebasklesin niisama ja teisel vedelesin juba täitsa kummuli pingi all. Näo ees oli rätikust tehtud mask, sest toiduving ajas koledasti iiveldama.
Oli nagu lauluväljaku suurüritus ikka oma putkamajandusega. Wimberg seletas, et suhkuvatt on laste põhiseaduslik õigus. Võib-olla on tal õigus, kuigi see suhkruvatt on jõleda maitsega.
Ma pole üldse see tõeline eestlane, et tahan seista 2-tunnises õllesabas ja siis 100-meetrises vetsujärtsus.
Tagantjärgi selgus muidugi, et nii eestlane ma siiski olen, et 38-kraadise kehatemperatuuriga platsile komberdan (reedesed kontsad!).

Ilusaid hetki oli muidugi ka. Bussis pakkus üks laulupoiss istet. Ja ma ei saanud talle teha vastuteenet, sest mul polnud aimugi, kus on vanalinnas odav, alla 30-kroonine õlu. Teab keegi?
Kell 6 varahommikul vennastusin Söögiplatsis Parlamendist diskolt tulnud noorte tantsijatega, kes olid mind nõus tantsupeole smugeldama. Kogu situatsioon meenutas mulle natuke ahistamist, sest poisid teietasid mind.

Söögiplatsis olid muidu ägedad sildid "Hamburgeri ei ole."

Kathmandus oli selline dialoog:
"Võtaks need nuudlid..."
"Nuudleid ei saa - laulupidu on."
"Aga naane?
"Tainas on otsas - laulupidu on!"

Vot kus ajas see pidu majandamise sassi. Kõige sürrim seik oli aga laupäeva hommikul Tatari 6 ees, kui ma magama ei tahtnud minna ja jõin veel maja ees vett ja mölisesin korporantide lääpas kingade pärast. Siis avastasin, et vastasmaja aknas on mees, õhupüss käes. Ei saanudki aru, kas ta sihtis linde või inimesi, igatahes lasi ikka paar pauku, enne kui politsei jõudis.

* * *
Laulu ka, seda laulupeol ei lastud. Üks kutt on seal nagu see ETV ilmapoiss, kes oma käsi hästi naljakalt hoiab ja on muidu ka hästi naljakas.