Tallinna Vee kodukal ega trepikojas pole ka ühtegi vihjet, et kas kuivades kraanides on süüdi maailma lõpp või talv. Tunni aja pärast lähen kontserdile, juuksed lakiga vastu pead.
Lätte tänava nurgas askeldavad töömehed ja üks viisakamate riietega vanem härra seisab ka augu kõrval. Küsin, et kas ta on töödega seotud; et mul pole vett ja elan seal üle tee.
Mees kiiresti ja kahtlustavalt: „Mis korter?“
„Kaks.“
„Peab külla tulema!“
Volksutan imestusest ripsmeid. Mees seletab, et elab ise ka siin. Uuris juba välja, et kella neljast üheksani on veeavarii. „Hea kant elamiseks – nii kenad noorikud!“
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar