kolmapäev, jaanuar 30, 2008

Róisín Marie Murphy

Roisin Murphy on laulja, keda olen oma viimaste aastate elus kõige rohkem kuulanud. Eile kuulasin ka.

Meeste arvates oli põhitegija ikkagi Op:l Bastards. Ja selle vastu sai nende arust vaid asjaolu, et Roisin ei kandnud rinnahoidjat. See-eest kandis Roisin muid asju. Kindaid, mütse, seelikuid ja näiteks ka keepi, mille ta jalge vahelt läbi sikutas ja ette püksivärvli külge kinnitas. No mida, pagana äge mutt ikka.

Hea oli vahtida, kui ebatraditsiooniline on Roisin oma traditsioonilises ilus. Kõik need liigutused ja lollused. Võrreldes Molokoga, mida nägin viis aastat tagasi Hispaanias, oli Roisin nüüd palju rahulikum või siis mina. Võimalik, et see esimene kord oli ikka nagu esimene kord - seda ootamatum, seda rabavam.

Minu ihu ja hinge paitasid eile eelkõige Moloko-aegsed “the truth ja “forever more” ja esimese plaadi “sow into you” ja muidugi “ramalama [bang bang]”.

Ja ihu vastu nühkis löpuks ka üks kutt, kes viimaste lugude ajal ärkas, st tõstis käes taskutest kõrgemale.


Muljeid, tundeid, mõtteid pungil oli see kontserdiõhtu. Hommikul kahe jalaga maas tööle tammudes mõtlesin, et ma võiks ka ametilt olla see Roisini riiete-selga-aitaja ja kampsuni-riidepuule-panija ja plärukeeraja.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

huvitav, kas savisaar selle tädi järgi panigi oma noorimale nimeks rosin?
see oleks küll superbiaalne!

t. ütles ...

Välk ja pauk, Roisin ja Savisaare Rosina ühes lauses!:( Ennekuulmatu. A ma ei usu seda versiooni.

Anonüümne ütles ...

eks edgaril võib olla oma tumedam pool - salajane kiindumus maitseka popmuusika vasta...

UA-3498800-1