Võltsasjalikkus
See on nii lihtne: tee alati koosolekul väga huvitatud ja kaasamõtlev nägu. Ja innustu jamast. Ja siis ütle, et sul on nii palju teha, et ise ei jõua tegeleda.
See ei ole minu mõte, nii et aitäh nõuandjale!
Kultuuripärl
-Tra, KUMUsse peaks minema.
-Tra, polegi seal käinud.
Ehk kaks noort kutti hommikuses number-kolm-bussis pärast poliitikateemat, st keskerakonna kiitmist.
Ilgelt üldiselt on ilgelt kana olla ja kanad hakkavad varsti vist mässama...
Toks-toks.
esmaspäev, jaanuar 08, 2007
neljapäev, jaanuar 04, 2007
Ma olen vist selgeltnägija.
Politseisaates on tagaotsitavate hulgas juba jupp aega härra, kelle eesnimi on Võitlus. Eile une-eelses seisundis hakkasin mõtlema, et vanamees läks kindlasti otsima Kristiina Heinmetsa poega, kelle nimi on Airon Kindlus.
kolmapäev, detsember 27, 2006
Ä
Suur Ä nagu Ärevushäire on tänase päeva täht.
Ja peas on kui kurvilised teed, kus valu ringi tuiskab ja igas pagana kurvis paneb see valu teelt välja ilge kriginaga.
Aga pisarad on tõesti kinni jäänud, nagu arst lubas. Isegi ETV Jõulutunnelit vaadates ma ei töinanud. Vot see on juba edusamm. Aga seal oli üks intervjuu küll, mis mulle väga-väga hinge läks ja millele korduvalt uuesti olen mõelnud.
Eelmise nädala eluülevaade on siiski röömsates toonides. Eriti just Madise sünnipäev. Et ma üle aegade.. Kalamaja-elus vist üldse esimest korda vedasin end õhtul üksi välja. Ja väga tore oli.
Ja jõulude algus oli tore, eriti kodune jõuluüllatus, mis oli tõesti üllatus.
Eile õhtul Salme tn poodi kohvikoore järele lipates lootsin, et pood on jõulu esimese püha puhul ikka suletud. A no looda sa. Kaubandusvõrk ei lasknud end pühadest häirida ja mind häiris see küll, et poeelu nii tavalises rütmis edasi tiksus. See oleks ikkagi püham, kui pood on kinni ja inimesed puhkavad.
Samasugune erilisus nagu siis, kui elekter on tormiga ära ja küünlad pölevad ja teed puupliita peal süüa.
Ja peas on kui kurvilised teed, kus valu ringi tuiskab ja igas pagana kurvis paneb see valu teelt välja ilge kriginaga.
Aga pisarad on tõesti kinni jäänud, nagu arst lubas. Isegi ETV Jõulutunnelit vaadates ma ei töinanud. Vot see on juba edusamm. Aga seal oli üks intervjuu küll, mis mulle väga-väga hinge läks ja millele korduvalt uuesti olen mõelnud.
Eelmise nädala eluülevaade on siiski röömsates toonides. Eriti just Madise sünnipäev. Et ma üle aegade.. Kalamaja-elus vist üldse esimest korda vedasin end õhtul üksi välja. Ja väga tore oli.
Ja jõulude algus oli tore, eriti kodune jõuluüllatus, mis oli tõesti üllatus.
Eile õhtul Salme tn poodi kohvikoore järele lipates lootsin, et pood on jõulu esimese püha puhul ikka suletud. A no looda sa. Kaubandusvõrk ei lasknud end pühadest häirida ja mind häiris see küll, et poeelu nii tavalises rütmis edasi tiksus. See oleks ikkagi püham, kui pood on kinni ja inimesed puhkavad.
Samasugune erilisus nagu siis, kui elekter on tormiga ära ja küünlad pölevad ja teed puupliita peal süüa.
neljapäev, detsember 21, 2006
Tänavamood ja klassika
Lühikesevõitu ja alt veidi kitsenevad helesinised teksad ja mustad (mokassiin)kingad, mille vahelt välguvad säravvalged sokid. Ei usu, et see sokk oleks kuidagi inspireeritud Michael Jacksonist või peaks harmoneeruma lumega (sest seda ju pole...).
Aaaah, nii pagana armas!
Aaaah, nii pagana armas!
pühapäev, detsember 03, 2006
Taaraautomaat
Oh ja laupäeva hommikul käisime nurga peal taarapunktis.
Enne tegin luuret, kas see on ikka lahti. 4 taarakotiga hängimine pole nagu päris sama mis koera jalutada.
Oli jah lahti, 5 inimest ukse taga. Joobnud ja venekeelne, aga väga sõbralik seltskond (st me ei saanudki tappa ja taarat ei võetud ära).
Pärast siis selgus, miks nii palju rahvast ukse taga oli.
Sest sees oli ruumi nii meeterkordameeter ja üks räpane auk. Sealt paistis suitsetav
“TEID TEENINDAB SVETLANA” või “TEID TEENINDAB LJUBOV”, sest “TEID TEENINDAB EVGENI” ei saanud see paks mutt soo järgi ikka. Aga igaks juhuks oli kolm silti ikkagi augu kohal. Vasaku seina riiulis oli krooni tuleku järgne tolmune pudel-hinnakiri ja ega seda räpast taaraauku poldud vahepeal koristatud ka.
Viimati avanes mul nii rõve vaatepilt kunagi peda keeltemaja söökla mustade nõude augu juures. See haises ka hullupööra ja nähtaval oli muuhulgas ka pesueit, suits hambus. Jääääääääälk!
Aga Svetlana-Ljubov kustutas sigareti ja oli kiire ja viisakas ja rääkis eesti keelt ka.
57 krooni.
Nägemiseni.
Enne tegin luuret, kas see on ikka lahti. 4 taarakotiga hängimine pole nagu päris sama mis koera jalutada.
Oli jah lahti, 5 inimest ukse taga. Joobnud ja venekeelne, aga väga sõbralik seltskond (st me ei saanudki tappa ja taarat ei võetud ära).
Pärast siis selgus, miks nii palju rahvast ukse taga oli.
Sest sees oli ruumi nii meeterkordameeter ja üks räpane auk. Sealt paistis suitsetav
“TEID TEENINDAB SVETLANA” või “TEID TEENINDAB LJUBOV”, sest “TEID TEENINDAB EVGENI” ei saanud see paks mutt soo järgi ikka. Aga igaks juhuks oli kolm silti ikkagi augu kohal. Vasaku seina riiulis oli krooni tuleku järgne tolmune pudel-hinnakiri ja ega seda räpast taaraauku poldud vahepeal koristatud ka.
Viimati avanes mul nii rõve vaatepilt kunagi peda keeltemaja söökla mustade nõude augu juures. See haises ka hullupööra ja nähtaval oli muuhulgas ka pesueit, suits hambus. Jääääääääälk!
Aga Svetlana-Ljubov kustutas sigareti ja oli kiire ja viisakas ja rääkis eesti keelt ka.
57 krooni.
Nägemiseni.
Lambad
Raekoja platsil - nagu ikka - saab keegi jõuluvanana hooajatööd.
"Tule nüüd, ma teen pilti, kuidas sa jõuluvanal seljas oled! Ptüi, süles."
Ma muidugi ei julgenud. Äääää, nagu 2-aastane oleks. Tõesti imelik oleks niiviisi võõra mehe jutule minna ja jooksutada endal juhe kokku, sest ma pole kindel, et ma olen hea laps olnud sel aastal.
Kõrval oli veel ajutine postkontor, kus jõuluavana aadress on Aia 8, Jõgeva. Veider.
A lambaid sel aastal polegi. Mõnus oli neid hommikuti peolt koju minnes tervitamas käia.
Või saavad nad sel aastal linnaloa hiljem?
"Tule nüüd, ma teen pilti, kuidas sa jõuluvanal seljas oled! Ptüi, süles."
Ma muidugi ei julgenud. Äääää, nagu 2-aastane oleks. Tõesti imelik oleks niiviisi võõra mehe jutule minna ja jooksutada endal juhe kokku, sest ma pole kindel, et ma olen hea laps olnud sel aastal.
Kõrval oli veel ajutine postkontor, kus jõuluavana aadress on Aia 8, Jõgeva. Veider.
A lambaid sel aastal polegi. Mõnus oli neid hommikuti peolt koju minnes tervitamas käia.
Või saavad nad sel aastal linnaloa hiljem?
teisipäev, november 28, 2006
Kolme-nädala-kutsehaigus
Helistasin vennale, et kuidas tal läheb ja mis uudist.
Ja muidugi tegin kõne ajal hoolikalt märkmeid ta jutust.
6x
38,6
kulutamine
äge on
saapad lihtsalt niisama
šander
ja nii edasi.
Ja muidugi tegin kõne ajal hoolikalt märkmeid ta jutust.
6x
38,6
kulutamine
äge on
saapad lihtsalt niisama
šander
ja nii edasi.
Taevapealne paradiis
Reedel õhtul kell seitse Kopli trammis tundus mulle, et ma olen maailmas ainuke, kes polnud jõudnud end veel täis juua.
Tajusin seda kogu kehaga, kui üks noormees mulle peale vajus ja vabandada pobises. Ta hoidis kramplikult käes paberissekeeratud roose ja 1,5-liitrist siidripudelit. Roosid terved, siider poolik.
Mu ees istusid poiss ja tüdruk, kes sõitsid Balti jaama, et siis rongiga kellegi sünnipäevale minna. See inimene seal kohas ei ela, aga sünnipäeva peab siis seal. Vot nii. Nende vestlus oli elav ja põnev, tõesti hoogne. Poiss küsis, kuidas tüdrukule uus kool meeldib ja seletas, et Viimsi kool on taevapealne paradiis.
Siis taarus peale üks jõuline proua, kes võttis sisse sellise seisupoosi nagu oleks tramm umbselt inimesi täis ja tema siis on k6ige kitsamasse vahesse kiilutud.
Tundsin end täitsa sandisti, et ma nii aeglane olen.
Tajusin seda kogu kehaga, kui üks noormees mulle peale vajus ja vabandada pobises. Ta hoidis kramplikult käes paberissekeeratud roose ja 1,5-liitrist siidripudelit. Roosid terved, siider poolik.
Mu ees istusid poiss ja tüdruk, kes sõitsid Balti jaama, et siis rongiga kellegi sünnipäevale minna. See inimene seal kohas ei ela, aga sünnipäeva peab siis seal. Vot nii. Nende vestlus oli elav ja põnev, tõesti hoogne. Poiss küsis, kuidas tüdrukule uus kool meeldib ja seletas, et Viimsi kool on taevapealne paradiis.
Siis taarus peale üks jõuline proua, kes võttis sisse sellise seisupoosi nagu oleks tramm umbselt inimesi täis ja tema siis on k6ige kitsamasse vahesse kiilutud.
Tundsin end täitsa sandisti, et ma nii aeglane olen.
neljapäev, november 16, 2006
Formaalsus ja päriselu
Täna sain omal nahal tunda, mida tähendavad vedelikupiirangud kohalikul lennul. Noh, jogurtid ja muud ohtlikud asjad. Saatsin oma lõhnavee ja kätekreemi autokärus lennuki peale.
Falck katsus mind vedelikukontrolliks veel eest ja tagant ja külgedelt.
Botas ei piiksunud, aga muidu pidid saabastes prouad kummisussidesse astuma enne metalliotsijat.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Saarlasi hakati lennuväljale laskma (neil pikem tee, hakkavad sutsu varem minema), kui selgus pool lennukitäit on kaduma läinud ja keegi ei teadnud, kus nad on. Reisijaid lennukini saatev neiu oli väga närvis, käis edasi-tagasi „Kus nad on! Kus nad on!”
Tal olid väga pikad jalad.
7.30 laekus 6-7 lõbusat härrat turvakontrolli (väljalend plaani järgi 7.35). Ju tegid check-ini ära ja läksid üleskorrusele aega parajaks tegema.
Ega neil tagasi tulles ka kiiret polnud, vabastasid end püksirihmadest ja sahmisid ja naersid.
Saateneiul viskas üle: „Meil on kiire, lähme!”
Teine Hiiumaa-reisija ikka ärritus ja uuris, et miks meid kontrollitakse kui kurjategijaid ja nüüd lastakse niisama läbi. "Nad ei piiksunud," kostis falck vastuseks. Proua oli muidugi piiksud täpselt üle lugenud.
Aga mehed olid juba bussi peal ja jutul lõpp.
Falck katsus mind vedelikukontrolliks veel eest ja tagant ja külgedelt.
Botas ei piiksunud, aga muidu pidid saabastes prouad kummisussidesse astuma enne metalliotsijat.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Saarlasi hakati lennuväljale laskma (neil pikem tee, hakkavad sutsu varem minema), kui selgus pool lennukitäit on kaduma läinud ja keegi ei teadnud, kus nad on. Reisijaid lennukini saatev neiu oli väga närvis, käis edasi-tagasi „Kus nad on! Kus nad on!”
Tal olid väga pikad jalad.
7.30 laekus 6-7 lõbusat härrat turvakontrolli (väljalend plaani järgi 7.35). Ju tegid check-ini ära ja läksid üleskorrusele aega parajaks tegema.
Ega neil tagasi tulles ka kiiret polnud, vabastasid end püksirihmadest ja sahmisid ja naersid.
Saateneiul viskas üle: „Meil on kiire, lähme!”
Teine Hiiumaa-reisija ikka ärritus ja uuris, et miks meid kontrollitakse kui kurjategijaid ja nüüd lastakse niisama läbi. "Nad ei piiksunud," kostis falck vastuseks. Proua oli muidugi piiksud täpselt üle lugenud.
Aga mehed olid juba bussi peal ja jutul lõpp.
pühapäev, november 12, 2006
pühapäev
hea hommik on, kui külmkapp on tavaari täis ja ei pea läbi rääkima, kumb nurga peale poodi läheb või mõlemad.
no ja linna peal peaks olema hädaabiputkad, kus ula ja hilja peale jäänud mehed saaksid prouale lilli osta, et kojusaabumine vähe pehmem oleks. mitte nii hilja peale siis, et nelke müüvad alkopoed juba lahti on.
see polnud nüüd kuidagi mu isikliku huvi või eluga seotud.
no ja linna peal peaks olema hädaabiputkad, kus ula ja hilja peale jäänud mehed saaksid prouale lilli osta, et kojusaabumine vähe pehmem oleks. mitte nii hilja peale siis, et nelke müüvad alkopoed juba lahti on.
see polnud nüüd kuidagi mu isikliku huvi või eluga seotud.
neljapäev, november 09, 2006
Üks kõne
Täna pärastlöunal pidin kiiresti uurima, kuidas jõudsid Eesti reklaamfilmid Borati filmi.
Helistasin Harry Egiptile ja pärisin.
"Kas te eilset Magnetit nägite?" sain vastuseks.
Ei olnud näinud.
"Olge 10 minuti pärast all, tuleme järgi ja näitame teile."
Olin all ja selgus ka allamineku põhjus - õhtulehe reporter tuli just samalt ringilt ja nii sai mind kohe peale võtta ja kaasa viia.
Kuhu? Selgus, et mind siiski ei röövita, vaid viiakse Egipti koju videot vaatama. Kohale jõudes sahistati mulle sussid jalga, pandi tugitooli istuma - jalatugi üles, seljatugi alla. Kõik mugavused.
Vaatasime saate videosalvestuse ära ja portsu muudegi tegemiste kajastusi. Ja muud juttu ka veel takkaotsa.
Tunni pärast jõudsin toimetusse tagasi, tore käik oli.
Helistasin Harry Egiptile ja pärisin.
"Kas te eilset Magnetit nägite?" sain vastuseks.
Ei olnud näinud.
"Olge 10 minuti pärast all, tuleme järgi ja näitame teile."
Olin all ja selgus ka allamineku põhjus - õhtulehe reporter tuli just samalt ringilt ja nii sai mind kohe peale võtta ja kaasa viia.
Kuhu? Selgus, et mind siiski ei röövita, vaid viiakse Egipti koju videot vaatama. Kohale jõudes sahistati mulle sussid jalga, pandi tugitooli istuma - jalatugi üles, seljatugi alla. Kõik mugavused.
Vaatasime saate videosalvestuse ära ja portsu muudegi tegemiste kajastusi. Ja muud juttu ka veel takkaotsa.
Tunni pärast jõudsin toimetusse tagasi, tore käik oli.
teisipäev, november 07, 2006
Jazz
Pole varem isegi unes näinud, et ma lähen jazzikontserdile ja siis seal hüütakse „Jump! Jump!” ja lauldakse, et „I´m a digital monkey!”. A no täitsa nii eelmisel nädalal juhtus.
Monkey ise võttis endal üsna kohe särgi maha ja ta teksad vabastasid aluskaid mu arust rohkem, kui see sünnis oleks olnud.
Asja nimi oli Balkan Beat Box.
Tõepoolest, see mürgel ja hipindus, mis laval ja lava ees oli, meenutas kangesti Kusturica filme. Ja kuskil tagalauast õlle äärest oli seda palagani sama võõras ja kauge vaadata, kui vaikses kinosaalis ekraanilt filmi.
Üldiselt muhe süldibänd, siuke võiks mu pulmas mängida, see oleks tore.
Ja üldiselt oli väga inspireeriv õhtu. Lubadused, mida ma seal kontserdil endale andsin:
1) Hangin uue trendika juukselõikuse.
2) Kannan kleiti, pükste peal muidugi.
3) Lähen folgile. Seda ma lubasin Heilile ka.
Päev varem oli Krahlis hoopis teistlaadne jazzielamus – Taavi Kerikmäe / Andres Noormets. Väga meeldis.
Kuigi ma ei saa aru, miks kontserdid ei saa Bushi ja USAta hakkama.
Monkey ise võttis endal üsna kohe särgi maha ja ta teksad vabastasid aluskaid mu arust rohkem, kui see sünnis oleks olnud.
Asja nimi oli Balkan Beat Box.
Tõepoolest, see mürgel ja hipindus, mis laval ja lava ees oli, meenutas kangesti Kusturica filme. Ja kuskil tagalauast õlle äärest oli seda palagani sama võõras ja kauge vaadata, kui vaikses kinosaalis ekraanilt filmi.
Üldiselt muhe süldibänd, siuke võiks mu pulmas mängida, see oleks tore.
Ja üldiselt oli väga inspireeriv õhtu. Lubadused, mida ma seal kontserdil endale andsin:
1) Hangin uue trendika juukselõikuse.
2) Kannan kleiti, pükste peal muidugi.
3) Lähen folgile. Seda ma lubasin Heilile ka.
Päev varem oli Krahlis hoopis teistlaadne jazzielamus – Taavi Kerikmäe / Andres Noormets. Väga meeldis.
Kuigi ma ei saa aru, miks kontserdid ei saa Bushi ja USAta hakkama.
Tellimine:
Postitused (Atom)