E.T.

Olen Hiiumaal ja mul on täpselt nii igav, et monteerisin kokku Evelin Ilvese ja enda:

Vaata ka eelmist "kahte tilka".

Ütlemisi

“Kuule, eelmine kord tahtsin ma sulle öelda, et sa oled peo kõige ilusam tüdruk. Siis ma hakkasin seda juba ütlema, keele peal oli ja ei jõudnudki, sest sa ütlesid mulle: "Sa haised!"

* * *

“Vaadake, see kutt läheb vetsu, teeb kokki ja paneb oma naisele taha.”
Kutt tahtis seepeale natuke füüsilist kontakti ja käskis sõnu valida.
Pärast tuli ta me juurde ja uuris: “Kas ma olen selle särgiga liiga pede? Naine kinkis mulle selle ja ma ei tea.”
“Kui see oleks kaks numbrit väiksem, siis ehk.”

Leian kiiresti, mis mulle meeldib ja see kaupluse kõige kallim.

Nõrkuseks hea söök ja füüsilised hellitused

Tänases Maalehes on minust persoonilugu.

"Elulaad on hipilik, kuna kolm olulisimat on asja rahu, armastus ja nauding. See on vist tõesti tõsi, sest meie üks suurimaid naudinguid on söömine ning tihti kipume me ennast liiga paksuks sööma. Voolujoonelise figuuri nimel olen nõus sööma ka köögi- ja puuvilja, jooma palju vett."

Tartu-uit

Reedesele Moekuulutajale jõudsime rongi pealt mõõduka hilinemisega. Mul oli kõht nii tühi, et kogu aeg pidi valvel olema, kas mõni suupistekandik on lähenemas. Eriti polnud. Ja mulle ei jagatud mitte ühtegi testrit. Isegi siis, kui kõigile järjest jagati (mind pole olemas?) või lõhna nuusutada anti (pärast õpetati, et tuleb öelda: mul on koletu nohu ja väga tahaksin seda lõhna kodus nuusutada).
Tartu üritustel on see hea asi, et seal saab rahus olla ja ei pea nägema inimesi, keda ei jaksa näha.
Tuttavatest nägudest oli ainult Beatrice end kohale vedanud. Jaa, isegi Tartusse!
Tasuta alkohol ajas teismelised pöördesse. See on ikka tõhus kontseptsioon, et joodame, siis ostavad. Ma ise ostsin pusle, mis oli juba ammu plaanis osta. 1500 tk, kokkupanemistähtaeg 31. detsember. Kauem küll ei viitsiks, tänaseks on ääred ja meri juba koos.
Kaubamaja-osa jagas roose. Inimesed seisid lausa roosiootel, näod õhevil. Nii odav, aga nii tõhus.

Siis käisime veel kohtades, kus ma varem käinud pole, botaanikaaias, 4D kinos, Tokyo Sushi Baris, Taskus jne.

Taskus oli palju reformierakondlasi poe peale lahti lastud, mis tekitas mu peas väikese lühise (Töökirju lugedes avastasin, et neil oli Tartus erakonna volikogu). Tore, et raamatupoes oli kõige rohkem inimesi. No Guessi poega näiteks ei saanud võrreldagi. Rahva Raamatu pood oli üldse kihvt, kuigi Tartu lapsed olid plaadimängija nõela ära skrätšinud. Ja siis seal oli täiesti filmilik situatsioon, et kirjanik tuli autogramme jagama ja seal ta siis istus ja ootas.

Piltidel laat ja aed:

Erikule (kes on alkoholi- ja nikotiinivaba)

Reedel sõitsin Urmas Sõõrumaaga liftis, eile olin koos Jaan Ehlvestiga luulediskol, täna Jüri Pihliga lennujaamas.
Liftis ma olen olnud veel Kati Tootsiga, poesabas Elle Kulli ja Beatrice'ga, trennis Ott Kiivikasega. Söönud Villu Reiljani ja Vahur Kersnaga, sõitnud kiirbussis Ines Aruga, taksos Marju Lauristiniga ja limusiinis Liis Lassiga. Teretanud Sulev Valnerit ja Kaljo Kiiska. Näinud Max Kauri ja Igor Mangi.

Ma teile kirjutan

Eile saabus selline südantsoojendav teadaanne:

Tere,

Olen Margit, või Missi-Margit, kuidas kellelegi.
Nagu eelmine aasta öeldud sai, et kolin pealinna siis siin ma olen. Sügisest õpin Tallinna Ülikoolis Referent-toimetajaks. Juba on mult küsitud, kas olen Pärnu seljataha jätnud, siis seda ma kindlasti teinud ei ole. Seal elab mu mees ja lahku ma temaga kolimise pärast ei lähe. Pean haridust väga tähtsaks.
Soetasin kesklinna endale ilusa ja hubase korteri ja olen väga rahul.
Nagu eelmine aasta öeldud, et tallinna kolides Kasearuga kokku kolin siis tänaseks see nii kohe kindlasti ei ole.
Kirjutan kirja selleks, et Pärnus elades hoidsin igasugustest üritustest ja muudest asjadest eemale, kuid nüüd üritan siinse eluga kohaneda ja harjuda.
Ootan erinevaid ettepanekuid.
Margit.

Värdjas mees

Meie ees poejärjekorras oli selline täitsa tavaline keskealine paar.

Naine tõi veel šokolaadiga sefiiri ja nii. Seisid seal. Ja mees osutus selliseks “jee, ei ole olemas”-värdjaks.

“Kas me elame 21.sajandil Euroopa Liidus või on meil mingid Rimi reeglid?!?”

No ja milles siis problem? Mehel oli topsiku sees jäätis ja ta tahtis selle söömiseks lusikat.

Müüja oli maailma kõige rahulikum, et küll me leiame lahenduse. Mees sajatas edasi.

Müüja tõi tagaruumist paki plastmasslusikaid ja pakkus sealt siis. Mees võttis ja lennutas selle suure kaarega oma ostude hulka. Siis talle anti talle need Rimi kleepsud, mille peale ta uuesti ägestus, et talle pole neid vaja, a võttis vastu, et meile anda. Me neid ju ka ei kogu, siis ta viskas need me kauba sekka lindi peale. Meist jäi ta sinna oma ostude juurde kohmitsema.

Läksime õue.

Naine passis ettenägelikult poe ees:)

* * *

Muidu on praegu nii, et viitsiks ainult õnnelik olla ja vahel käiks trennis ka.

Dildomar, Priit-Pilsner ja teised Tellised

Mõnuvere – koht, kus elada;
Raviv Limonad – nimi, mida kanda.

Jutu jätkuks vaata ka moodsaid Eesti nimesid.

Ajaloo"anaalid"

Klassikokkutulekult võis kaasa võtta tarkusetera, et ära ole nii kuri inimene, et keegi ei julge öelda, kui sul on seelikusaba kogemata püksis.

Nii või naa?

Matš läks pigem Na.

Nädalavahetusest ka.

See tõi rohkelt elamusi. Valik neist:

Ühepäevakohvikute päev oli väga tore, kuni mu telefon leidis märja haua.
Et fotokas on vist kutu, oli selleks ajaks juba teada (tänaseks on fotokas veel kindlamalt kutu). Kuna olen kõik oma tegemised ja nägemised üles klõpsinud, oli väga imelik äkki käed rüpes toimuvat jäädvustada. Mu mälu on nüüd ära?

Kuri Proge oli üle aegade üks väga imelik üritus. Arvasin, et seal on kõik omad, istuvad ringis ja siis me lähme ja ei saa midagi aru. Tegelikult oli rohkem perede/paaride nostalgiaüritus, liigsed kilod (mulle meeldib mõelda, et Urmo ütles selle kohta diskursuste kuhjumine) ja oopelaskoonad. Nii kui bändid lõpetasid, kadusid kõik öhe, peamiselt kadakate vahele telkidesse. Üks mees kukkus hiljem grilli vastu pea lõhki ja kiirabi tuli ja viis ta kaasa. Siis oli kellelgi Birgitil kott kadunud ja pärast oli ta ise kadunud. Muud ei juhtunud. Jube hea hamburger oli seal.

„Murdlainetus“ Suursadamas. Nädal aega pabistasin, et äkki sajab ja kõik oligi väga halvaendeline. Mul olid kummikud jalas ja talvejope kaasas. Siis ma tundsin end üsna nigelalt, kui presidendiproua rihmikutes varbad mu eest läbi läksid. Samas oli suur heameel ka – need reserveeritud kohad me kõrval tekitasid mus suurt elevust ja meelekindlust, et alla presidendi ma ei lepi. Ja ta tuligi!

Pärast teatrit esines Kärdla jaanitulede traditsioonilisel autolaval Eliit. Isegi mina sain aru, et heli oli halb, pool kontserti timmiti seda paika. Duo Toomas Hendrik ja Luukas Kristjan oma beežides mantlites olid toredad, Luukas oli eriti fanki.