Kuna mul on vist praegu tšakrad pärani lahti, viisin lihtsa vaevaga sisse teatud meetmed:
1) kummikommidel ja meekoogil on lähenemiskeeld;
2) läbimõeldum menüü - toidud, mida ma tõesti tahan (selle asemel, et suvalisest olemasolevast kraamist igast veidrusi kokku nuputada);
3) hädaabiporgandid, kui on vaja rahustuseks midagi suures koguses järada ja õgimisorganid ära petta;
4) palju teed;
5) liiguks ka, kui oleks kuhugi minna ja nii külm poleks :(
Endiselt tuleb tõdeda, et mu köögitoimetuste ajal on ümberringi katastroofipiirkond. Kuidas saab olla kõigil produktidel selline lennuvõime?!
Igatahes olen nüüd suur suplane ja palju kergem on olla. Ühtlasi katsun keeta mitte kogu külale, vaid max kolme toidukorra jagu, et vältida olukorda, kus ma ei taha seda toitu enam kunagi elus näha ja veel vähem süüa.
PS. Ma saan aru, et 30+ naisterahvad peavadki enda ohjamise nimel vaeva nägema. Aga mis geneetiline ja käitumuslik käestlaskmis-error neil eesti meestel on? Kui klassikokkutulekute pilte vaadata, siis on alati nagu palju vanema lennu meesterida juurde kleebitud. KOLE!
* * *
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar