Voah!

“Hulgi on ikka parem kui jae.”
Ma pole tükk aega midagi nii filosoofilist kuulnud, kui see kahe kõneka pausi vahel ilmale tulnud lause kiriku õue peal. Jutt oli sellest, kuidas olla rahul tööga, millega sa rahul ei ole.

Inglid ja saatanad Jumala palge ees sünnipäeva pidamas oli niigi midagi väga eriskummalist.

Suurte rindadega brünett, kellel on blogi

„Noh, kus oled?“ helistab Erik, kes samal ajal tutvustab mind oma sõpradele just niiviisi nagu pealkirjas öeldud.
„Kodus. Keedan kolme muna ja kukun kohe pikali.“
On reede õhtu ja mul on neli värisevat jäset ja tühi pea, sest ma olen tassinud just maailma kolakamat telekat.
Üks telekas kolleegi juurde viia ja teine tema juurest endale tuua tundus lihtne ja kiire skeem. Aga hädad hakkasid juba sellest, et kui kaks hiidlast peavad Szolnoki peatusesse jõudma, ei jõua nad eriti kuhugi.
Telekas ise asus muidugi viiekorruselise maja 5. korrusel. Selliste majade peale lifte ei raisatud. Teler nägi välja selline, et järgmise mudeli puhul mõeldi juba välja, et telekad võivad õhukesed ka olla. Siim arvas, et ega seda telekat kahekesi ei tassi. Vale. Üksinda ei olnud võimalik tassida. Alla me ta saime, verd ega pisaraid polnudki vaja.
Ja mis siis all selgus – muidugi see imeloom ei mahtunud pagassi.
Lühidalt oli see kogemus, mida ei oleks vaja olnud. Samas tänu sellele matsin maha mõtte hakata pühapäeval Kertu ja Nivaga (auto) Roosikrantsi 5. korruselt Tatari 4. korrusele mööblit vedama, mis oleks ehk veelgi kohutavam olnud.
Laupäeva hommikul ärgates oli natuke logiseva puunuku tunne, Siimu selg pidavat siiani haige olema.

Tarbija eri

Mõnda aega tagasi kemplesin näiteks Elisa, Rimi ja Hilfigeriga. Ja ma olen nii järjekindel, et endalgi hakkab paha. Nii väheusutav kui see ka pole, siis alati ei saagi tillist tõmmata.
* * *
Moepolitseina poes käies tahtis müüja mulle ka teksad pähe määrida. „Ma alles ostsin ühed Miss Sixty'd. Jumala ausad püksid, aga hargi vahelt on puru.“ Tegelikult ma ei suutnud meenutada, millal ma need ostsin. Aasta tagasi? Nõrgematel on „parim enne“ kindlasti selleks ajaks möödas, aga kui juba jutuks tuli... Müüja teatas rõõmsalt, et pole probleemi, neil käib iga päev õmbleja, parandame ära. „See on mõistagi meie kulul,“ lisas ta. Kohe pükstest välja ei hüpanud, kuid nädala pärast võtsin asja kätte. Väga korralik töö. Foorumi Miss Sixtyst on jutt. Aitäh!
* * *
Kui on vaja Ikeast asju tellida ja endal pole mahti koha peal käia, siis Tinko aitab. Internetist leitud jutt, et mõttetu, pool kauba hinnast tuleb peale maksta, ei vasta küll tõele. Mu kummuti, riiuli ja tumba transport läks vähem maksma, kui mul endal oleks laevapiletile ja kõigele kulunud. Ja kaup on ukse taga palju kiiremini, kui ise iial jõuaks üle lahe ära käia.
* * *
Liivalaia tänavale Hansapanga vastu tekkis nagu üleöö Comarket. Ma polnud varem Comarketis käinud, a üks säästupood vastukaaluks Westmanile kulub ikka ära (remargi korras: nädal tagasi polnud ma veel ka Check One Twol käinud ja piima-ingveri võlujooki joonud:). Üks õhtu käisin siis uudistamas. Väga hea pood! Hea kaubavalik võrreldes Säästumarketiga (see tähendab, et oli rohkem selliseid asju nagu tavapärases kodupoes Stockmannis). Uus ja puhas ka veel. Ja kuna see asub nii imeliku koha peal, pole sinna vist kunagi masse oodata.

Vari

Sellist vihmavarju kannaks iga päev kaasas. Ainult et ma ei raatsi seda paari tuhande krooni eest osta. Vist :) Siis vabal ajal rendin vihmastele abiellujatele välja, et kulud tasa teeniks.

Viimati oli mul vihmavari aastaid tagasi ja see jäi Hella Hunti. Kui ma sellele järgmine õhtu järgi läksin jutuga „Et hakkasin nüüd koju minema ja avastasin, et vihmavari jäi siia“ vaadati mind nagu kuutõbist, aga varjust polnud kellelgi aimu.

Ilusatel asjadel on ikka meeletult suur teraapiline toime. Peaaegu unustan, et olen teist nädalat haige ja täna on jõulupidu, kuhu ma minna ei saa.
Vähemalt elu toob mõnes asjas lahendused kandikul kätte: ei peagi mõtlema, mis mu musta mamba garderoobis vastaks dresscode'ile „valge ja pidulik“.

A, B, hakka pähe

Mu elust puuduvad praegu kaks hindamatut ja põhjatut emotsioonide varalaegast – ühistransport ja televiisor. Selle asemel käisin kinos “Detsembrikuumust” vaatamas, mille 10-kroonine pilet ja elamus olid kenasti barlanksis, ja loen Joodiku-Juha seiklusi, mis muutuvad järjest lahjemaks.

Ükspäev viskasin siiski suurest laiskusest ühe peatuse trolliga ja ei pidanud pettuma. Kõrval käis elav vestlus Britney uuemast ja varasemast loomingust. “Toxic oli ja siis enne oli veel Oops… I Did It Again. Vanasti ma ei saanud ÜLDSE aru, mida see tähendas,” seletas nii 8-9-aastane plikatirts. Teised noogutasid mõistvalt.
Seepärast mul võtabki see naiseks saamine nii kaua aega, et mul vanasti Britneyt ei olnud, Barbie'st rääkimata.

Hästi laulavad, eriti see teine*

Seal Liisi leitud kiiksunimekirjas olen mina praegu see, kes 9 korda kontrollib, et kas võtmed on kaasas ja uks lukus ja kontrolliksin ka triikrauda, kui mul see oleks.
Muidu on nii nagu tavaliselt, et tulen poest koju ja mõtlen, et mis asi see oli, mida ma sinna tooma läksin. Ja trenni minnes avastan, et puudu on veepudel, juuksekumm, plätud, higirätik, vahetuspesu ja kindad.

Muidu on kõik väga imelik. Tuuseldan ringi.
Elan nüüd nii kesklinnas, et isegi Roosikrantsi tundub nurgatagune. Peaks Rockstarsi kava välja printima, siis teaks ka, millest osa saab. Ja LoveSexMoney programmi, millal üle aia tasub ronida:)

Ei ole enam päev korraga, vaid isegi umbes kaks nädalat ja millegi suure nimel (telekas, kummut ja riiul). Õnneks jääb “Sinu saate” jaoks inspiratsiooni järjest vähemaks.

Rubriiki „Uus kogemus“ (kus on näiteks pildituks-joonud-soomlaste-karaokesedelite-täitja) lisandus käik kostüümilaenutusse, kus külastajad pidasid mind laenutusemooriks (Kas teil ajastutruud pluusi on?). A ma olin kõigest moepolitseina kaasas. Täitsa kurb oli vaadata neid mehi, kellele turundus- ja personalitöötajad olid firma jõuupeoks mingi ägeda dresskoodi välja mõelnud.


*Noorhärra selja tagant Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supi kirikukontserdil.

Taasavastatud vana sõltuvus - Erykah Badu Baduizmi plaat.