Mu elust puuduvad praegu kaks hindamatut ja põhjatut emotsioonide varalaegast – ühistransport ja televiisor. Selle asemel käisin kinos “Detsembrikuumust” vaatamas, mille 10-kroonine pilet ja elamus olid kenasti barlanksis, ja loen Joodiku-Juha seiklusi, mis muutuvad järjest lahjemaks.
Ükspäev viskasin siiski suurest laiskusest ühe peatuse trolliga ja ei pidanud pettuma. Kõrval käis elav vestlus Britney uuemast ja varasemast loomingust. “Toxic oli ja siis enne oli veel Oops… I Did It Again. Vanasti ma ei saanud ÜLDSE aru, mida see tähendas,” seletas nii 8-9-aastane plikatirts. Teised noogutasid mõistvalt.
Seepärast mul võtabki see naiseks saamine nii kaua aega, et mul vanasti Britneyt ei olnud, Barbie'st rääkimata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar